Rudolf Rimmel
Rudolf Rimmel (27. VII 1937 – 6. IX 2003) oli luuletaja ja publitsist. Ta on lugejatele meelde jäänud sotsiaalselt valutundliku, mäslevalt romantilise satiirikuna. Rimmeli vastuoluline võitlejaloomus andis tema luulele publitsistliku ja mõnikord deklaratiivse värvingu. Noorteajakirja „Noorus“ kirjandusosakonna toimetajana (1976-1995) ergutas ta kirjanduslikule tegevusele paljusid kooliõpilasi, kellest märkimisväärne osa kujunes hiljem professionaalseteks kirjanikeks.
Rimmel sündis Kasahhi NSV-s eestlastest põllutööliste pojana. Tema isa arreteeriti 1937. aastal ja suri Venemaal vangilaagris, ema suri, kui poeg oli 7-aastane. Oma tädi kasupojana jõudis Rudolf Rimmel 1946. aastaks Eestisse. Ta õppis vaheldumisi eesti ja vene koolides ning lõpetas 1956. aastal Viljandi 3. (vene) keskkooli. Kõrghariduse omandas Rimmel Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Aastatel 1960–1963 töötas Tallinnas miilitsa piirkonnavolinikuna, edaspidi ajakirjanikuna. 1996. aastast alates oli Rudolf Rimmel nägemisinvaliid. Protestiks Eesti astumise vastu Euroopa Liitu sooritas ta 2003. aasta 6. septembril enesetapu.
Rimmeli esimene luulekogu „Hommik“ ilmus 1963. aastal. Laiema tähelepanu pälvis poeem „Sfinks sinilillega“ (1969). Sotsiaalselt erksa ja võitlusliku tooni kõrvale ilmus luulekogudes „Ohvrikivi“ (1972) ja „Haldjasaar“ (1974) ka armastuslüürika motiive. 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse äreval poliitiliste muutuste perioodil muutus tema luulelaad taas teravamaks. Tema poeem „Maardla“, mille ta kirjutas aastatel 1968–1969, ei saanud ideoloogilistel põhjustel ilmumisluba ja avaldati alles 1989. aastal.
Rimmel uuendas eesti poeemitraditsiooni ja kirjutas ka epigramme ning kaksikvärsse (kogumik „Usutunnistus“, 1990). Temalt on ilmunud kaks publitsistikavalimikku.
Rimmel on tõlkinud hulgaliselt luulet vene keelest. Tema luuletusi on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse.
L. P.
Raamatud eesti keeles
Luule
Hommik: luuletusi 1958–1963. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 68 lk.
Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust. Tallinn: Eesti Raamat, 1964, 76 lk.
Sõna romantikast. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 112 lk.
Arabeskid: värsse 1966–1967. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 176 lk.
Haldjas. Leipzig: Leipzigi Graafika ja Raamatukunsti Kõrgem Kool, 1969, 46 lk.
Sfinks sinilillega (poeem). Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 104 lk.
Ööpoeem. Vaikus (poeem ja luuletused). Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 144 lk.
Ohvrikivi. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 152 lk.
Haldjasaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 168 lk.
Pärast haldjasaart. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 252 lk.
Luigelegend: poeemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 181 lk.
Tasakaal (poeem ja luuletused). Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 174 lk.
Maardla (poeem). Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 110 lk.
Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984–1987. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 286 lk.
Setu netu: lori-, lusti- ja lõõplaule aastaist 1983–1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus. Tallinn: Olion, 1994, 138 lk.
Vabamees: 300 nelikvärssi aastaist 1966–1989. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 93 lk.
Iseseisvumine. Iseseisvumisaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991. Tallinn: Eesti Raamat, 2004, 80 lk.
Publitsistika
Armastus esimesest pilgust. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 179 lk.
Armastus teisest pilgust. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 134 lk.
