Harald Suislepp (11. VI 1921–21. IX 2000) oli eesti luuletaja, esseist ja ajakirjanik.
Ta sündis Kundas raamatupidaja pojana ning õppis aastatel 1929–1935 Eidapere ja Kunda-Malla algkoolis. Osales Teises maailmasõjas Punaarmee koosseisus. Pärast sõda tegutses ajakirjanikuna, aastatel 1952–55 õppis EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli ajakirjanduse osakonnas, aastatel 1955–66 töötas väljaannete Säde, Pikker, Looming ning Sirp ja Vasar toimetuses. Oli aastatel 1951–1990 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige. Kuulus 1958. aastast Eesti Kirjanike Liitu. 1966. aastast alates oli vabakutseline kirjanik Tallinnas ja suviti Hiiumaal Kassaris. Ta oli noorsookirjaniku Silvia Rannamaa abikaasa.
Suislepp debüteeris ajakirjanduses luuletustega 1936. aastal. Ta osales 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses Tallinna Noorte Autorite Koondise tegevuses. Tema esimene luulekogu „Tedretähed“ ilmus 1958. aastal. Üldise tunnustuse pälvis luulekogu „Suure Vankri jälgedes“ (1963).
Nagu paljudel luuletajatest põlvkonnakaaslastel, teisenes Suislepa lüürika sõjakoleduste kujutamisest ja elujaatavast dünaamikast edaspidi mõtlikumas ja sõnastuselt tihestunumas suunas. Suislepa loomingule on iseloomulik kaasaegsuse taju ja muhedalt naljatlev, pigem humoristlik kui satiiriline kodanikuväärikus. Ta on kirjutanud tunde- ja looduslüürikat, epigramme, poeeme ja kolm värssnäidendit. Poeemidega „Aeg tuleb maa ja mere peal…“ (autobiograafiline poeem, 1968), „Parool KKK. Poistepoeem“ (1968) ning „Peremärk ajas, inimeses, maailmas“ (1985) andis Suislepp olulise panuse eesti poeemižanri traditsiooni.
Ta avaldas ka hulgaliselt humoreske ja följetone ning esines 1970.–1980. aastatel sõnavõttude ja artiklitega kirjanike loomevabaduse teemal. 1975. aastal ilmus Suislepa kriitikavalimik „Loominguline logiraamat“. Elu lõpus käsitles ta taasiseseisvunud Eesti olusid ja olmet humoristlik-satiirilistes värsikogudes „Köögertali kojutulek: lamba- ja ahviaasta päevaraamat“ (1994) ning „Pung ja Pegasus“ (1998).
L. P.
Luule
Tedretähed. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958. 76 lk.
Suure Vankri jälgedes. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963. 111 lk.
Tuulest, luulest ja tuuleluulest. Tallinn: Eesti Raamat, 1971. 104 lk.
Lingukivist linavästrikuni. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. 92 lk.
Kaksikute tähtkujus: luulet 1936–1976. Tallinn: Eesti Raamat, 1978. 180 lk.
Päikesesoe maakivi. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 117 lk.
Köögertali kojutulek: lamba- ja ahviaasta päevaraamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1994. 79 lk.
Pung ja Pegasus. Tallinn: Kupar, 1998. 82 lk.
Poeemid
Aeg tuleb maa ja mere peal… Poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1968. 79 lk.
Parool KKK. Poiste poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1968. 48 lk.
Peremärk ajas, inimeses, maailmas. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. 27 lk.
Värssnäidendid
Kolme Tulbi tänav ehk Mu tütar on Torontos. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. 83 lk.
Ja sõna sai tinaks… Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 104 lk.
Kolme tulbi tänava kolm lugu: värssnäidendid. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 224 lk.
Proosa
Kellakägu: jutustusi ja luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1966. 208 lk.
Kriitika
Loominguline logiraamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1975. 276 lk.