Johannes Semperi kohta

Artiklid, käsitlused raamatutes
Jaan Kärner, Eesti uuema lüürika arenemisteedelt. – Kirjandus. Kunst. Teadus (Päevalehe erileht) 28. VIII 1922
Jaan Kärner, Eesti proosa 1927. – Looming, nr 5, 1928, lk 440-447.
Bernard Linde, Mõtiskelud Johannes Semperi „Ellinori” ja „Sillatalade” puhul. – Eesti Kirjandus, nr 7, 1928, lk 387-390.
Alb. K. [Albert Kivikas], Eesti luule 1930. – Päevaleht 8. I. 1931
Eesti luule 1930. – Päevaleht 8. I 1931
Ants Oras, Eesti luule aastal 1930. – Looming, 1930, lk 17-24.
Ants Oras, Eesti romaan aastal 1934. – Looming, nr 2, 1935, lk 190-198; nr. 3, lk 295-304. [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 218-245]
Friedebert Tuglas, Eesti romaan 1934. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1935, lk 109-126. [Ilmunud ka: Friedebert Tuglas, Kriitika VII. Kriitika VIII. Kogutud teosed 10. kd. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, lk 290-311]
Ants Oras, Eesti lüürika aastal 1936. – Eesti Kirjandus, nr 2, 1937, lk 65-74 [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 159-170]
Oskar Urgart, Möödunud aasta eesti romaan linnulennult. – Eesti Kirjandus, nr 2, 1940, lk 63-73.
Nigol Andresen, 1940. a pöörde peegeldus eesti kirjanduses. – Nõukogude Kool, nr 10, 1957, lk 592-595.
Jaan Kärner, Johannes Semper. – Lehed tuulde: ajaloolisi ja kultuuriloolisi uurimusi, kirjanduskriitikat, publitsistikat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, lk 245-253.
Nigol Andresen, Johannes Semper väliskirjanduse tõlkijana, uurijana, tutvustajana. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 1962, lk 140-150.
O. Kuningas, J. Semperi reisikirju uuesti üle lugedes. – Pärnu Kommunist 24. III 1962
Ralf Parve, Meie Semper. Kontuure ja punktiire loetust ja vesteldust. – Looming, nr 3, 1962, lk 406-438.
Paul-Eerik Rummo, Semper naabri pilgu kaudu. – Looming, nr 3, 1962, lk 396-401.
Erna Siirak, Johannes Semperi luuletee. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 1963, lk 65-75.
Erna Siirak, Johannes Semperi reisisõnad. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1965, lk 577-584.
Nigol Andresen, Noorest Johannes Semperist. – Edasi 22. III 1967
Kaarel Ird, Üks juubelijutt, mis on kirjutatud kuigi mitte tigedas keeles, siiski kadedas meeles. – Kultuur ja Elu, nr 3, 1967, lk 6-7. [Ilmunud ka: Kaarel Ird, Semper idem ehk mõtterände ja rännumõtteid. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 121-123]
Vaime Kabus, Johannes Semperi trükidebüüt: [J. Semperi (V. Ellise) artikkel „Eesti tänapäeva ilukirjanduse ülevaade“ läti ajalehes „Kavi“ („Virmalised“), 1910. a. Läti keelest tõlkinud I. Saks]. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1967, lk 425-429.
Ralf Parve, „… ja tunda ennast – teos!“. – Kodumaa 22. III 1967
Ralf Parve, Semperi kirjandusest ja kunstist. – Sirp ja Vasar 24. III 1967
Lilli Promet, Johannes Semperiga meenutamas. – Looming, nr 3, 1967, lk 421-425.
Erna Siirak, Johannes Semper kolmekümnendail aastail. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 1967, lk 129-142.
Erna Siirak, Johannes Semper ja Emile Verhaeren: ühest kirjanduslikust sidemest. – Sirp ja Vasar 24. III 1967
Erna Siirak, Semper „Murrangu“ ja „Tarapita“ päevil. – Looming, nr 3, 1967, lk 426-437.
Erna Siirak, Semperi tulekust kirjandusse ja ühest kirjanduslikust uudisleiust. – Sirp ja Vasar 18. VIII 1967
Erna Siirak, Semperi reisikirjad tänapäeva vaateveerult. – Looming, nr 12, 1967, lk 1887-1902. [Ilmunud ka: Erna Siirak, Talendi maagia. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 199-214; pealk Semperi reisikirja meenutades]
Ülo Tuulik, Malepartii rahvakirjanikuga: Johannes Semper 75-aastane. – Noorte Hääl 22. III 1967
Erna Siirak, J. Semperi novell ajaloolises perspektiivis. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1968, lk 321-333.
E. Kanep, Mees, kes ei armastanud moraliseerida: ääremärkusi J. Semperi eluteele. – Noorte Hääl 26. III 1972
Villem Alttoa, Johannes Semperist kui esseistist: „Mõtterännakute“ materjalidel. – Looming, nr 3, 1972, lk 455-461.
Heino Puhvel, J. Semperi roll eesti esteetilise mõtte arengus. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1972, lk 203-209.
Vaino Vahing, „Kalevipoeg“, Freud ja Semper. – Looming, nr 2, 1972, lk 349-350. [Ilmunud ka: Vaino Vahing, Vaimuhaiguse müüt. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 166-168.
Nigol Andresen, Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana. – Nigol Andresen, Terendusi: uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 217-223.
Nigol Andresen, Johannes Semper noorusluule. – Nigol Andresen, Terendusi: uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 234-252.
Rein Ruutsoo, Kultuuriteoreetiline Semper. – Sirp ja Vasar 26. III 1982
Erna Siirak, Johannes Semperist stiiliprobleemide taustal. – Looming, nr 3, 1982, lk 393-398.
Ain Kaalep, Johannes Semperi „Rahutusest“. – Looming, nr 3, 1982, lk 385-392. [Ilmunud ka: Ain Kaalep, Kolm Lydiat. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 106-119]
Ain Kaalep, Semperist ja maailmakultuurist. – Edasi 20. III 1982 [Ilmunud ka: Ain Kaalep, Kolm Lydiat. Tartu: Ilmamaa, 1997, lk 103-105]
Erna Siirak, Johannes Semperi panusest eesti kirjanduslikku kultuuri. – Sirp ja Vasar 19. III 1982
Ralf Parve, Semper ja riimiprobleemid. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1986, lk 10-19.
Erna Siirak, Semperi mälestuste ümber. – Erna Siirak, Talendi maagia. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 148-159.
Ülo Tonts, Johannes Semper viiekümnendatel. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1989, lk 34-43.
Rein Ruutsoo, Õppetund: Johannes Semper 22. III 1892-21. II 1970. – Sirp 20. III 1992
Ralf Parve, Ühest Semperi ajutisest huvist. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 1992, lk 129-135.
Toomas Liiv, Eesti novell aastail 1926-1930. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 79-89; nr 3, lk 150-154, 1979. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 64-87]
Hasso Krull, Semper missugune: 100-aastane juubel. – Vikerkaar, nr 3, 1992, lk 49-50.
Harald Peep, Kirjanduslik härjavõitlus. – Harald Peep, Nii et suled lendavad: kilde kirjanike poleemikakultuurist. Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 52-58.
Sirje Olesk, Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper. – Sirje Olesk, Tõdede vankuval müüril: artikleid ajast ja luulest. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, lk 89-101.
Ülar Ploom, Väike jalutuskäik luules ja tõlkes. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 2002, lk 712-716.
Tanel Lepsoo, Intellektuaal muutuvas ajas: Sartre’i ja Semperi peale mõeldes. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (Annales Litterarum Societatis Esthonicae) 2002. Tartu, 2004, lk 9-21.
Toomas Liiv, Pärvärs on euroopalik värs. – Sirp 8. VII 2005
Toomas Liiv, Laulupidu punaste nelkidega. – Sirp 1. VII 2005
Jüri Talvet, Maailmakirjandus Eestis. Vahendajad: nähtavuse ja nähtamatuse arhetüübid. – Jüri Talvet, Tõrjumatu äär. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 333-370.
Jaan Puhvel, Neli kirjanduskriitika suurkuju 20. sajandi Eestis. – Jaan Puhvel, Võõraile võõrsil: eesti- ja soomeainelisi esseid ja arvustusi. Tartu: Ilmamaa, 2007, lk 24-34.
Anneli Kõvamees, Johannes Semperi rännakutest Itaalias. – Uurimusi 1920.-1930. eesti kirjandusest. Toimetanud Elo Lindsalu ja Jaanus Vaiksoo. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2009, lk 175-195.
Tõnu Tannberg, „Kaunis raske oli neisse suruda kõik vajalikud mõtted – kants, punatäht, Lenin, Stalin, bolševik, vene rahvas – et seejuures ka veel luuleline side säiliks…“: Eesti NSV hümni sünniloost aastatel 1944-1945. – Akadeemia, nr 9, 2011, lk 1595-1624; nr 10, lk 1802-1833.
Katre Talviste, Luuletusi loomadest. – Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest: mõtteid tõlkivatest luuletajatest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 41-58.
Katre Talviste, Tuulest tulnud luule. – Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest: mõtteid tõlkivatest luuletajatest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 59-79.
Katre Talviste, Ühe mehe Linux on teise OS/2. –  Katre Talviste, Laulmine iseendast ja teistest: mõtteid tõlkivatest luuletajatest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 80-94.
Katre Talviste, Noor Johannes Semper prantsuskeelse luule tõlkijana: Verhaereni juurest iseenda juurde. – Keel ja Kirjandus, nr 5, 2013, lk 351-364.
Marit Karelson, Poeet tähtedega kuud püüdmas. – Värske Rõhk, nr 37, 2014, lk 127-135.
Tanel Pern, Vabadus ja ideaalid: kirjanduse sotsiaalne modelleeriv funktsioon Johannes Semperi romaanis „Kivi kivi peale“. – Uurimusi nominatsiooni semiootikast. Acta semiotica estica 11. Koostajad ja toimetajad Ülle Pärli, Tanel Pern. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, lk 127-144.
Jaak Valge, Punased I. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut: Rahvusarhiiv, 2014, 376 lk
Karin Hansson, Prantsuse vaimust, tuulekellast ja vabaluulest. Meenutusi kirjanikust ja tõlkijast Johannes Semperist. – Kuulutaja 15. V 2015
Cornelius Hasselblatt, Sotsialismi muinasjutt: kui „sotsialistlik“ oli Nõukogude Eesti kirjandus. – Cornelius Hasselblatt, Eemalt vaadates: veerand sajandit eesti kirjandusega. (Studia litteraria Estonica 15). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 108-119.
Marit Karelson, Kui kirjandus jäi aega kinni: sõjast ja kirjandusest Johannes Semperi loomingus. – Esimene maailmasõda eesti kultuuris. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, 17. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Ave Mattheus. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 261-283.
Madli Kütt, Katre Talviste, Kas kodu on või kodu tehakse?: kodustamise problemaatika Johannes Semperi ja Tõnu Õnnepalu loomingus. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2015, lk 471-482.
Merlin Kirikal, „Uus naine” Johannes Semperi romaanis „Armukadedus”. – Ariadne Lõng, nr 1-2, 2016, lk 20-36.
Merlin Kirikal, Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus „Ellinor“. – Keel ja Kirjandus, nr  6, 2017, lk 417-433.
Marin Laak, Kirjanduse sõdurid Esimese maailmasõja aegu: Barbaruse ja Semperi kirjavahetus 1911-1917. – Tuna, nr 2, 2017, lk 111-124.
Tiit Hennoste, Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja tehnika ja looduse vahel. – Methis, nr 23, 2019, lk 33-53.
Merlin Kirikal, Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 2020, lk 183-201.
Tiina Saluvere, „…kes luulehaigust põeb, see vajab luulet ja loomisvõimalusi…“ Saateks Barbaruse kirjadele Semperile (1941–1946). – Tuna, nr 4, 2020, lk 119-139.
Merlin Kirikal, Pygmalioni ja Narkissose müüdi modernsed tõlgendused: Friedebert Tuglase „Felix Ormusson” (1915) ja Johannes Semperi „Hiina kett” (1918). – Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase „Felix Ormusson”. Toimetajad Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2022, lk 80-112,
Mirjam Hinrikus, Merlin Kirikal, Dekadents ja elu Nietzschelik-bergsonlik liikumise ning voolamise esteetika Tammsaare ja Semperi varases proosas. – Keel ja Kirjandus, nr 1-2, 2024, lk 108-142.
Aare Pilv, Barbarus (ja Semper) ning „modernim ahvisugu” XX sajandi esimese poole haritlasvasakpoolsuse estetistlikust aluspõhjast. – Keel ja Kirjandus, nr 1-2, 2024, lk 144-157.

Arvustused
A. H. Tammsaare, Johannes Semperi „Pierrot”. – Päevaleht 4. XII 1918. [Ilmunud ka: A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914–1925). Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 346–348]
Henrik Visnapuu, Johannes Semper Pierrot. – Postimees 11. V 1918
N. A. [Johannes Semper, Maa ja mereveersed rütmid]. – Päevalehe lisa: piltidega ilustatud hinnata kaasanne 5. II 1923
Eesti kirjandus 1922. – Vaba Maa 18. II 1923 [„Maa ja mereveersed rütmid“]
Valmar Adams, Joh. Semperi „Kalevipoja rahvalaulu motiivide analüüsi“ puhul. – Päevaleht 17. V 1925
Marta Sillaots, Johannes Semper: Sillatalad. Ellinor. – Eesti Kirjandus, nr 1, 1928, lk 50-51.
Albert Kivikas, Kolm novellisti. – Postimees 6. I 1928 [„Sillatalad“, „Ellinor“]. Vt ka: Alb[ert] Kivikas, Vastuseks Johannes Semperile. – Postimees 8. I 1928; Alb[ert] Kivikas, Johannes Semperi mõjutajad. – Postimees 20. I 1928; Alb[ert] Kivikas, Lõppnaljaks Johannes Semperile. Postimees 24. I 1928; J[ohannes] Semper, Avalikke küsimusi. A. Kivikale kui arvustajale. Postimees 8. I 1928; J[ohannes] Semper, Vastuseks A. Kivikale. – Postimees 10. I 1928
-puu, Johannes Semperi “Ellinor”. – Võru Teataja 31. I 1928
Henrik Visnapuu, Johannes Semper: Päike rentslis. – Looming, nr 10, 1930, lk 1161-1162.
Karl August Hindrey, Prantsuse vaim. Esseed. Johannes Semper. – Postimees 6. XI 1934
Vilmar Adams, Semperi „Armukadedus”. – Üliõpilasleht, nr 13, 1934, lk 462-464.
Artur Adson, Johannes Semperi esikromaan. – Kunst ja Kirjandus (Päevaleht) 16. XII 1934
Harald Paukson, Joh. Semperi „Armukadedus“. – Postimees 1. XII 1934
Oskar Urgart, Johannes Semper: Armukadedus. – Eesti Kirjandus, nr 12, 1934, lk 561-563.
Aleksander Aspel, Johannes Semper: Prantsuse vaim. – Eesti Kirjandus, nr 1, 1935, lk 43-45.
Ants Oras, Üks surnuksvaigitud reisikirjelduste raamat. – Kunst ja Kirjandus 19. IV 1936 [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 422-425] [„Risti-rästi läbi Euroopa“]
Hugo Raudsepp, Johannes Semper: Risti-rästi läbi Euroopa. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1936, lk 141-142.
R. T., [Johannes Semper: Armukadedus]. – Õpetajate Leht 22. V 1936
Ants Oras, Johannes Semperi „Tuuleratas“. – Eesti Kirjandus, nr 1, 1937, lk 47-49 [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 425-430]
H. Paukson, Johannes Semper: Tuuleratas. – Päevaleht 22. I 1937
Bernard Kangro, Johannes Semper: Kivi kivi pääle. – Postimees 21. XII 1939
Villem Gross, Äike 1940. aasta suvel. – Sirp ja Vasar 12. VIII 1955 [„Punased nelgid“]
O. Kruus, Huvitav romaan lähemast minevikust. – Õhtuleht 6. IX 1955 [„Punased nelgid“]
K. Kivi, Suure pööripäeva romaan. – Rahva Hääl 28. VIII 1955 [„Punased nelgid“]
Eduard Männik, J. Semperi uus romaan. – Looming, nr 10, 1955, lk 1266-1273. [„Punased nelgid“]
Olaf Utt, Ühe hea raamatu voorustest ja puudujääkidest. – Edasi 28. VIII 1955 [„Punased nelgid“]
J. Toomla, „Kuidas elaksid?“. – Edasi 30. XI 1958
V. Kabur, Kiusatus olla noor. – Rahva Hääl 16. X 1958 [„Kuidas elaksid?“]
K. Käärik, Ühest küsimusest ajaloolisi teemasid käsitlevate romaanide puhul. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 1958, lk 65-74. [„Punased nelgid“]
Ralf Parve, Süda tuksub rahvale. – Looming, nr 12, 1958, lk 1918-1920 [„Kuidas elaksid?“]
Nigol Andresen, Võõraste maade luule. – Looming, nr 2, 1959, lk 308-312. [„Mööda maid ja meresid“]
Paul Viiding, Ootuspäraselt hea. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1959, lk 53-55. [„Kuidas elaksid?“]
Lilli Promet, Teekond luuletõllas. – Õhtuleht 5. XI 1962 [„Luuletused“]
H. Koppel, Ühest toredast luulevalimikust. – Rahva Hääl 7. II 1963 [„Luuletused“]
Nigol Andresen, Johannes Semperi luule elab. – Looming, nr 2, 1963, lk 309-312. [Teosed 1. kd. Luuletused]
Erna Siirak, Õnn on loov rahutus. – Looming, nr 11, 1963, lk 1745-1748. [Teosed 2. kd. Kivi kivi peale]
Nigol Andresen, Armastusromaan, psühholoogiline romaan. – Sirp ja Vasar 2. X 1964 [Teosed. 3. kd. Armukadedus. Romaan. – Õed. – Umbrohi. Novellid]
Nigol Andresen, Johannes Semperi esseistika. – Sirp ja Vasar 27. II 1970 [Teosed 7. kd. Mõtterännakud 1]
Oskar Kruus, „Imelikke saladusi oli maailm täis“. – Noorte Hääl 27. VI 1970 [„Matk minevikku“]
O. Kuningas, Johannes Semperi mälestusi lugedes. – Pärnu Kommunist 28. II 1970
Erna Siirak, Ühest matkast minevikku. – Sirp ja Vasar 20. III 1970 [„Matk minevikku“]
Ülo Tonts, Semperiga minevikku rännates. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1970, lk 440-442 [„Matk minevikku“]
Haljand Udam, Mõnest probleemist nelikümmend aastat hiljem. – Looming, nr 4, 1970, lk 786-789 [Teosed 7. kd. Mõtterännakud 1]
Jaan Puhvel, [Rändurist reeturiks]. – Books Abroad, nr 45, 1971, lk 162 [Ilmunud ka: Jaan Puhvel, Võõraile võõrsil: eesti- ja soomeainelisi esseid ja arvustusi. Tartu: Ilmamaa, 2007, lk 57-59] [Teosed 7. kd. Mõtterännakud 1]
Vaime Kabur, Soe käeulatus. – Looming, nr 7, 1972, lk 1217-1219 [„Lehekülgi nagu lehti puult“]
Peeter Olesk, Liikuvad mõtted. – Noorte Hääl 16. I 1972 [„Mõtterännakud“ 2. osa]
A. Ümera, „Hõiskan elu kõigi meeltega…“ (Intiimne Semper). – Kodumaa 21. VI 1972 [„Lehekülgi nagu lehti puult“]
Karl Muru, Üheksas, postuumne. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1973, lk 54-56 [„Lehekülgi nagu lehti puult“]
Erna Siirak, Johannes Semperi mõtterännakutest. – Sirp ja Vasar 3. IX 1976
Harald Peep, Johannes Semperi matkad minevikku. – Sirp ja Vasar 9. II 1979 [Teosed 12. kd. Mälestused]
Ralf Parve, Tagasivaatlik Semper. – Looming, nr 7, 1979, lk 1033-1035. [Teosed 12. kd. Mälestused]
Liis Kolle, Teatrikauge ja -lähedane Semper. – Vikerkaar, nr 7, 1993, lk 90-92. [„Teater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid“]
Toomas Liiv, Eesti Vabariik kui esteetiline nähtus. – Eesti Aeg 12. V 1993 [„Teater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid“]
Ülo Tonts, Teatrikunsti iseseisvus ja sõltumine. – Sirp 30. IV 1993 [„Teater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid“]
Vaino Vahing, Teater läheb sama salajast rada. – Postimees 23. IV 1993 [„Teater iseseisva kunstialana. Artikleid ja esseid“]
Andres Laasik, Kommunist Semper ja tema Prantsuse aluspesu. – Eesti Päevaleht 25. II 2013 [„Päevaraamatud“]
Brita Melts, Barbar ja esteet Johannes Semper. – Sirp 23. VIII 2013 [„Päevaraamatud“]
Sirje Olesk, Kirjanike päevikutest Johannes Semperi näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2013, lk 543-545 [„Päevaraamatud“]
Ilmar Palli, Kameeleoni värvid – selgrootu Semperi lugu. – Maaleht 7. III 2013 [„Päevaraamatud“]
Märt Väljataga, Johanneste ilmutused. – Sirp 25. IX 2020 [„Euroopa esteedid ja elulähedus: Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911-1940“]
Tiina Saluvere, Kahe Johannese kirjavahetusest saame teada mõndagi, mida ametlikud kirjanduslood ei kajasta. – Maaleht 17. IV 2021 [„Euroopa esteedid ja elulähedus: Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911-1940“]