Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas (1923. aastani kodanikunimi Mihkelson, 2. III/18. II 1886 – 15. IV 1971) on üks eesti kirjanduse suurkujusid, eelkõige tuntud kui väljapaistev novellist, aga ka kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Ta oli eesti kirjandus- ja kultuuriruumi üks peamisi organiseerijaid ja kujundajaid 20. sajandi esimesel poolel.
Sündis Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisa puusepa pojana. Õppis Maaritsa ja Uderna koolis, hiljem Tartu linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Õpingud katkesid 20. sajandi alguse pöördelistes sündmustes. Ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga ja osales 1905. aasta revolutsioonis, seetõttu vangistati ning viibis aastatel 1906-1917 paguluses mitmel pool Euroopas, põhiliselt Soomes. Sellesse perioodi jäävad mitmed reisid, sh Skandinaavias, Itaalias ja Hispaanias. Tuglast on nimetatud eesti kirjanduse suurimaks autodidaktiks, kelle katkenud haridustee korvasid iseõppimise kõrval rohked reisid ja kokkupuuted eri maade kultuuriga. Tuglas võttis mitmeid reise ette ka 1920.-1930. aastatel.
Tuglasest sai Eestisse naasmise järel 1917. aastal siinse kirjandus- ja kultuurielu võtmeisik ja autoriteet. Oli Noor-Eesti rühmituse (1905-1915) üks juhtfiguure Gustav Suitsu kõrval. Lisaks oli seotud Siuru (1917-1920) ja Tarapita (1921-1922) rühmitustega. Toimetas nii rühmistustega seotud väljaandeid kui ka mitmeid teisi. Oli üks Eesti Kirjanike Liidu rajajaid 1922 ja selle esimene esimees, lisaks veel 1925-1926, 1926-1927, 1929-1930 ja 1937-1939. Asutas ka Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming 1923 ja oli selle esimene toimetaja (kuni 1926, lisaks veel 1940-1941). Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena 1929-1940 oli tal määrav rolli seltsi tegevuse kujundamisel. Kuulus Pallase ja Vanemuise juhatusse ja mitmetesse teistesse toimkondadesse, nõukogudesse, žüriidesse jne. Oli Soome Kirjanike Liidu (1928) ja Londoni PEN-klubi (1937) auliige.
1944. aastal asus elama Tallinna, valiti 1946 ENSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja sai samal aastal ka ENSV rahvakirjaniku aunimetuse, mis ent võeti stalinliku repressiivpoliitika tuultes 1950. aastal temalt ära, lisaks visati ta samal aastal välja ka Kirjanike Liidust. 1950. aastate keskpaigani ei olnud Tuglasel võimalik loomingu ja teadustööga avalikkuse ette tulla. Õigused taastati 1955, rahvakirjaniku aunimetus taastati 1956. aastal. Oli Eino Leino Seltsi (1962) ja Kalevaseura (1966) välisliige. Tema ettepanekul asutati Kirjanike Liidu novelliauhind, mida F. Tuglase novelliauhinna nime all on välja antud alates 1971. aastast. Oli abielus Elo Tuglasega (1896-1970). Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Tallinnas asub Tuglase majamuuseum, mis 1993. aastast on Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 1982. aastast tegutseb Helsingis ka Friedebert Tuglase Selts.
Debüteeris 1901. aastal Lastelehes jutustusega „Siil“, esimene trükis ilmunud raamat on novell „Hingemaa“ (1906). Avaldas Postimehes töötades (1903-1905) mitmesuguseid kirjatöid, 1905. aasta revolutsioonilistest sündmustest ajendatuna kirjutas ka romantilise alatooniga luulet. Vanglas kirjutas võitlusliku poeemi „Meri“ (1908). Loomeperioodi alguses annab tooni realism, mille kõrvale tõusis uusromantiline laad. Varasem looming koondub kogusse „Liivakell“ (1913, 2. täiend tr kahes köites 1919 ja 1920). Loominguline kõrgperiood jääb aastatesse 1914-1925. Ilmuvad esseistlik päevikromaan „Felix Ormusson“ (1915), novellikogu „Saatus“ (1917) ja ekspressionistliku alatooniga „Raskuse vaim“ (1920) ning uusromantilise suuna lõppakordina novellikogu „Hingede rändamine“ (1925).
Oli klassikalise novelli meister, kes žanri lihvides kujundas välja talle eriomase novellitüübi. Tema novelle iseloomustab kindel kompositsioon, detailiküllus, groteski ja sümbolite kasutus, lähenemine müüdile. Novelle läbivad teemadena näiteks armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, katastroofid ja õudused. Tegelastena kohtab sageli täiskasvanute maailmaga kokku puutuvaid lapsi (nt „Toome helbed“), erinevaid inimlikke omadusi kehastavaid loomi (nt „Popi ja Huhuu“). Iseloomulikud on loodus- ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimumine, visuaalsus (nt „Maailma lõpus“).
Erilise tähenduse omandas esseenovell väljamõeldud kirjanikust Arthur Valdesest (1918), kelle elu- ja loominguloo ühes esteetiliste vaadetega Tuglas esitas. Müstiline tegelane paelus paljusid, nii leiab sellenimelise tegelase jälgi ka hilisemast eesti kirjandusest.
Ilukirjanduslikus mõttes vaikis Tuglas pikalt, naastes lapsepõlveromaaniga „Väike Illimar“ (1937) realistliku kujutusviisi juurde. Poeetilise sisseelamisega on kujutatud maailma läbi väikese poisi silmade. Kujutamist leiavad Tuglase lapsepõlvemaastikud Ahja mõisas. Realistliku alatooniga on ka loomingu lõppjärgu novellid (nt Teise maailmasõja ajal kirjutatud tume tulevikuvisioon „Viimne tervitus“ (1957)). Reageeringuid ajajärgu sündmustele leiab ka marginaalidest, nt „Julmal ajal“ (1941), „Öisi mõtisklusi“ (1944). Marginaalid on ilmunud eraldi kogumikus „Marginaalia“ (1921, täiend tr 1966).
Lisaks ilukirjanduslikule loomingule on Tuglasel oluline roll eesti kirjanduskriitikas. Nii mitmedki tema seisukohad ja väljaütlemised on saanud üldtunnustatud tõdedeks. Teda on nimetatud koguni ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Teda iseloomustab erudeeritus, hea materjalitundmine ja analüüsioskus, kõrge esteetiline maitse, mis seltsib elegantse kirjutamislaadiga. Tuglaselt ilmuvad nt lühimonograafiad „Juhan Liiv“ (1914), „A. H. Tammsaare“ (1919), „Mait Metsanurk“ (1919), raamatud „Aja kaja“ (1919), „Eesti uuem kirjandus“ (1920), „Henrik Ibsen inimesena“ (1920), „William Shakespeare“ (1920), „Kirjanduslik päevaraamat“ (1921). Kultuurilooliselt on oluliseks peetud monograafiaid „Ado Grenzsteini lahkumine” (1926), „Juhan Liiv“ (1927), „Karl Rumor“ (1930), „Eesti Kirjameeste Selts“ (1932) ning ülevaateid „Lühike eesti kirjanduslugu“ (1934) ja „Kriitiline realism“ (1947). 1935-1936 ilmunud „Kriitika” I-VIII koondab peamise osa artikleid ja esseid.
Tuglas pani teostega „Teekond Hispaania“ (1918) ja „Teekond Põhja-Aafrika“ I-III (1928-1930) aluse ka eesti kunstipärasele reisikirjale, milles põimuvad nii loetud ajaloo- ja kunstiraamatud, ilukirjandus kui ka isiklikud muljed. Reisikiri on ühteaegu nii hariv kui lugemisnaudingut pakkuv. Nii reisi- kui mälestusraamatuna on määratletav „Esimene välisreis“ (1945), mis koos mälestusraamatutega „Toompea vanglas“ (1930) ning „Noorusmälestused“ (1940) on eesti aja- ja kultuuriloo tahkude jäädvustamisel olulisel kohal. Mälestuslikku ainest koondavad „Mälestused“ (1960). Postuumselt ilmus „Rahutu rada“ (1973), mis sisaldab isiklikku ja kultuuriloolist ainest.
Tuglasel on oluline roll ka eesti tõlkekirjandusliku maastiku täiustamisel. Ta on tõlkinud eesti keelde nt A. Kivi „Seitse venda“ (1924), A. Tolstoi „Peeter Esimese“ (1948-49), A. Tšehhovi ja A. Kalda loomingut.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Felix Ormusson. Jurjev: Noor-Eesti, 1915, 253 lk. [Järgnevad trükid: 1920, 1937, 1951, 1988.]
Väike Illimar. Ühe lapsepõlve lugu. 2 kd. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 297, 266 lk. [Järgnevad trükid: 1938-1939, 1945, 1955, 1956, 1958, 1962, 1970, 1980, 1989, 2001.]
Lühiproosa
Fr. Mihkelson, Hingemaa. Jutt sellest, et ega inimene ometi jänes ei ole, et ta haawa koorest elaks, ja et maakera on tõesti raske küll. Tartu: Noor-Eesti, 1906, 31 lk.
Fr. Mihkelson, Kahekesi. Nowellid. Tartu: Noor-Eesti, 1908, 132 lk.
Liivakell. Novellid ja laastud. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 328 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1920.]
Õhtu taevas. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 144 lk. [2. trükk: 1920.]
Kaks juttu. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 62 lk.
Saatus. Novellid. Tallinn: Maa, 1917, 148 lk. [2. trükk: 1921.]
Jumala saar. Torgla soo muinasjutt. Tartu: Odamees, 1920, 79 lk.
Maailma lõpus. Nowell. Tartu: Odamees, 1920, 75 lk.
Raskuse waim. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 135 lk.
Toome helbed. Novell kogust “Õhtu taevas”. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 31 lk.
Suve öö armastus. Novell kogust “Õhtu taevas”. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 32 lk.
Inimesesööjad. Novell kogust “Saatus”. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 22 lk.
Popi ja Huhuu. Novell kogust “Saatus”. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 30 lk.
Poeet ja idioot. Novell kogust “Hingede rändamine”. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 66 lk.
Hingede rändamine. Novellid ja miniatüürid. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 168 lk.
Popi ja Huhuu. Novell. Tartu: Loodus, 1928, 36 lk.
Hunt. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 45 lk.
Valimik novelle. Tartu: Loodus, 1935, 119 lk.
Kuldne rõngas. Novellivalimik. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 447 lk.
Kogutud novellid ja väikepalad. Tartu: Noor-Eesti, 1939-1940, 307+312+329 lk.
Valitud novellid ja väikepalad 1902-1942. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 337 lk.
Elu ja kangastused. Valitud novellid ja miniatuurid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 320 lk.
Valitud jutud. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 108 lk.
Kogutud novellid ja väikepalad. 1. osa. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 246 lk.
Neli novelli. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1966, 127 lk.
Kogutud novellid 1. kd. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 368 lk.
Kogutud novellid 2. kd. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 368 lk.
Novelle ja miniatuure. Koost Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 175 lk.
Siil. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 32 lk.
Novelle. Tallinn: Mixi Kirjastus, 2003, 92 lk.
Novellid. Tallinn: Tänapäev, 2006, 504 lk.
Valik proosat. Kommenteeritud autori antoloogia. Koostanud Jaan Undusk. Tallinn: Avita, 2009, 688 lk.
Luule
Meri. Poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 24 lk
Tuhat aastat. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 23 lk.
Reisikirjad
Teekond Hispaania. Tallinn: Siuru, 1918, 167 lk. [Järgnevad trükid: 1923, 1938, 1956, 1961, 1989.]
Teekond Põhja-Aafrika 1. osa. Tuniisia. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 101 lk. [Järgnevad trükid: 1956, 1961, 1989.]
Teekond Põhja-Aafrika 2. osa. Alžeeria. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 162 lk. [Järgnevad trükid: 1956, 1961, 1989.]
Teekond Põhja-Aafrika 3. osa. Maroko. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 202 lk. [Järgnevad trükid: 1956, 1961, 1989.]
Esimene välisreis: pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 170 lk. [2. trükk: 2011.]
[s. n.], Ühe Norra reisi kroonika: kus sees on lugeda selle maa rahvast, linnadest ja mägedest ning muist imeväärseist asjadest, mis selle reisi peal nähtud ja kuuldud. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 78 lk. [Järgnevad trükid: 1957, 1988.]
Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor, Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa. Väike Skandinaavia reisisaatja. Koostanud, kommenteerinud ja toimetanud Elle-Mari Talivee ja Kri Marie Vaik, kommenteerinud Mall Jõgi. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2021, 213 lk.
Monograafiad ja kriitika
Juhan Liiv. Monograafia. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 80 lk. [2. trükk: 2013.]
A. H. Tammsaare: kriitiline essee. Tartu: Odamees, 1918, 66 lk.
Arthur Valdes: kriitiline essee. Tartu: Odamees, 1918, 41 lk.
Aja kaja: 1914-1919. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 157 lk. [2. trükk: 1920.]
Mait Metsanurk: kriitiline essee. Tallinn: Siuru, 1919, 38 lk.
Kriitika I. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 222 lk. [Järgnevad trükid: 1935, 1996.]
Eesti uuem ilukirjandus: ylevaade. Tartu: Odamees, 1920, 44 lk.
Henrik Ibsen inimesena. Tartu: Odamees, 1920, 39 lk.
William Shakespeare: essee. Tartu: Odamees, 1920, 48 lk.
Kriitika IV. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 262 lk. [2. trükk: 1935.]
Ado Grenzsteini lahkumine: päätükid ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 229 lk. [2. trükk: 2018]
Kriitika II. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 192 lk. [Järgnevad trükid: 1935, 1996.]
Juhan Liiv. Elu ja looming. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 347 lk. [Järgnevad trükid: 1958 (kärbetega), 2013 (saatesõnad: Jaan Undusk, Jüri Talvet).]
Karl Rumor: elu ja loomingu äärjooni. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 194 lk.
Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932, 335 lk. [Järgnevad trükid: 1958, 2009.]
Lühike eesti kirjanduslugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, 111 lk. [2. trükk: 1936.]
Kriitika III. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 263 lk.
Kriitika V. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 261 lk. [2. trükk: 2001.]
Kriitika VI. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 260 lk [2. trükk: 2001.]
Kriitika VII. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 275 lk [2. trükk: 2004.]
Kriitika VIII. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 239 lk [2. trükk: 2004.]
Eesti kirjanduse ajalugu 4. kd. Kriitiline realism. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1947, 255 lk.
Kirjandusloolisi pisivesteid. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 68 lk.
Rahutu rada: elu ja kirjandusloolist. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 280 lk.
Mälestused
Toompea vanglas: mälestisi 1905 ja 1906 aastast. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 79 lk.
Noorusmälestused. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 270 lk. [Järgnevad trükid: 1990, 2011.]
Eluloolisi märkmeid 1. 1906-1944. Toim Kristi Metste. Tartu: Virgela, 1996, 117 lk. [Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale 11.]
Eluloolisi märkmeid 2. 1944-1959. Toim Kristi Metste. Tartu: Virgela, 1997, 119 lk. [Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale 12.]
Päevikud, mõtisklused
Kirjanduslik päevaraamat: 1910-1921. Tallinn: Varrak, 1921, 176 lk.
Marginaalia: mõtted ja meeleolud 1906-1921. Tartu: Odamees-Carl Sarap, 1921, 92 lk.
Unelmate maa: tõe ja kujutluse päevik. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 108 lk.
Marginaalia: mõtteid ja meeleolusid. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 248 lk.
Muutlik vikerkaar: tõe ja kujutluse päevik. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 244 lk. [2. trükk: 1988.]
Kirjavahetus
Valik kirju. Koost August Eelmäe. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1986, 94 lk.
Elo ja Friedebert Tuglas, Kirjad teineteisele 1917-1947. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, 766 lk.
Marie Under, Friedebert Tuglas, Under ja Tuglas: Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koostanud Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, 2006, 208 lk.
Artur Adson, Friedebert Tuglas, Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917-1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011, 614 lk.
Kogutud teosed 1919-1921
Teoksed nr 1. Liivakell. Novellid ja laastud. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 188 lk.
Teoksed nr 2. Liivakell. Novellid ja laastud II. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 184 lk.
Teoksed nr 3. Õhtu taevas. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 136 lk.
Teoksed nr 4. Felix Ormusson. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 207 lk.
Teoksed nr 5. Saatus. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 168 lk.
Valitud teosed 1957-1962
Teosed, 1. kd. Valik novelle ja miniatuure. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 363 lk.
Teosed, 2. kd. Felix Ormusson. Valik novelle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 470 lk.
Teosed, 3. kd. Väike Illimar: ühe lapsepõlve lugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 479 lk.
Teosed, 4. kd. Reisikirjad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 600 lk.
Teosed, 5. kd. Eesti Kirjameeste Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 456 lk.
Teosed, 6. kd. Juhan Liiv: elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 479 lk.
Teosed, 7. kd. Valik kriitilisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 648 lk.
Teosed, 8. kd. Mälestused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 534 lk.
Kogutud teosed 1986-
Kogutud teosed 1. kd. Novellid I. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 317 lk.
Kogutud teosed 2. kd. Novellid II. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 317 lk.
Kogutud teosed 3. kd. Felix Ormusson. Muutlik vikerkaar. Ühe Norra reisi kroonika. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 349 lk.
Kogutud teosed 4. kd. Väike Illimar: ühe lapsepõlve lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 363 lk.
Kogutud teosed 5. kd. Reisikirjad. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 462 lk.
Kogutud teosed 6. kd. Noorusmälestusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 397 lk.
Kogutud teosed 7. kd. Kriitika I-II. Toim Ülle Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996, 560 lk.
Kogutud teosed 9. kd. Kriitika V-VI. Toim Ülle Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, 517 lk.
Kogutud teosed 10. kd. Kriitika VII-VIII. Toim Ülle Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, 524 lk.
Kogutud teosed 11. kd. Kriitika IX-X. Toim Elle-Mari Talivee. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2014, 551 lk.
Kogutud teosed 12. kd. Juhan Liiv. Toimetaja: Elle-Mari Talivee, saatesõnad: Jaan Undusk, Jüri Talvet. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2013, 593 lk. [Sisaldab nii 1914. aasta monograafiat ‘Juhan Liiv. Monograafia’ kui 1927. aasta monograafiat ‘Juhan Liiv. Elu ja looming’.]
Kogutud teosed 13. kd. Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus. Toim Ülle Kurs, Toomas Haug. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009, 426 lk.
Kogutud teosed 14. kd. Ado Grenzsteini lahkumine: peatükke meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Toim. Elle-Mari Talivee. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2018, 371 lk.
Friedebert Tuglase kohta
Friedebert Tuglas: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 71 lk
Friedebert Tuglas sõnas ja pildis. Koost Paul Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 224 lk.
Nigol Andresen, Friedebert Tuglas. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 164 lk. [Sari ‘Eesti kirjamehi’.]
August Eelmäe, Friedebert Tuglas. Kultuurilooline essee. Tallinn: Perioodika, 1986, 38 lk.
Jaan Undusk, Realismi mõiste ümber: F. Tuglase „realism“ ja sajandivahetuse kultuur: (valminud uurimuse eeltrükk). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1986, 84 lk
Friedebert Tuglas: bibliograafia 1. Eestikeelsed tööd. Koostanud ja toimetanud A. Heinapuu, R. Hillermaa. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1993, 156 lk
Ants Oras, Friedebert Tuglase ilukirjanduslik looming: kriitiline etüüd. Tartu: EÜS Veljesto, 1997, 88 lk.
Mäng ja melanhoolia: Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson“. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2022, 341 lk.
