Ilmar Talve
Ilmar Talve (1919–2007) oli eesti kirjanik, etnoloog ja õppejõud, kes tegutses peamiselt Rootsis ja Soomes, avaldades nii novelle, romaane ja memuaare kui ka teadusmonograafiaid.
Sündis Ingerimaal Petrogradi kubermangus Mga alevis. Perekond asus Eestisse 1920. Õppis Tapa algkoolis 1927–1933 ja ühisgümnaasiumis 1933–1938. Aastatel 1938–1942 õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, eesti filoloogiat ning rahvaluulet, lõpetas magistrikraadiga cum laude. 1940–1943 töötas Eesti Rahva Muuseumis. 1943 põgenes Soome, kus osales vabatahtlikuna Soome armees eesti jalaväerügemendis, st oli soomepoiss. 1944 naasis Eestisse, kus Saksa võimud ta vahistasid ja saatsid Saksamaale võõrtööliste (Fremdenarbeiter) laagrisse Flensburgis. 1945 põgenes Rootsi. 1947–1951 jätkas õpinguid Stockholmi ülikoolis, 1960 kaitses filosoofiadoktori kraadi. 1940.–1950. aastatel töötas Stockholmis Nordiska Museet’s assistendina. Kuulus aastast 1946 kirjanduslikku rühmitusse „Tuulisui“. 1959 siirdus elama Soome. Alates 1959 oli Soome Turu ülikoolis õppejõud, 1962–1986 soome ja võrdleva rahvateaduse professor, 1986. aastast jätkas tegevust emeriitprofessorina. 2005 valiti Tartu ülikooli audoktoriks. Suri Soomes Turus.
Kirjanikuna on ta avaldanud jutustusi, romaane, mälestusi, vesteid, artikleid ja arvustusi. Ta on mitmete kultuuriajalooliste ja sotsioloogiliste monograafiate tunnustatud autor, avaldades aastail 1959–1988 kokku 11 teadusteost. On kirjutanud ülevaate soome rahvuskultuurist (I–II kd, 1979) ja eesti kultuuriloost (2004). Valimik ajakirjanduses ilmunud vestetest on avaldatud kogumikus „See oli sel ajal kui…“ (1990). Eesti-aineliste ajakirjaartiklite valimik „Vanem ja noorem Eesti“ (2008) pakub vaateid eesti kultuuriloole alates Läti Henriku aegadest kuni 20. sajandi pagulaskirjanikeni. Riikliku kultuuripreemia pälvinud kolmeköitelise autobiograafia „Kevad Eestis“ (1997), „Kutsumatu külaline“ (1998) ja „Kolmas kodumaa“ (1999) osad keskenduvad vastavalt autori Eesti-, Rootsi- ja Soome-perioodile.
Kirjanduslikku tegevust alustas Talve Eestis lühiproosa ja luuletustega. Aastail 1945–1948 avaldas ta Rootsis ilmunud debüütraamatus „Ainult inimene“ (1948) kümmekond novelli ja jutustust, mis kajastavad isiklike kogemuste põhjal sõja ja kodumaa kaotust ning kirjeldavad eesti poiste heitlikku saatust Soome sõjaväes, Eestisse naasmisel ja põgenemisel kodumaalt. Poliitiline hoiatusromaan „Maja lumes“ (1952) kirjeldab ajalooliste allusioonide najal väikeriigi saatust totalitaarsete suurriikide haardes ning toob esiplaanile inimeste suhted võimu ja riigiga. „Juhansoni reisid“ (1959) on humoorikas romaan kolme Soome sõjaväes teeniva eesti sõduri seiklustest sõja-aastatel. Kirjandusliku loomingu tippsaavutus, kaheosaline kultuurilooline esseeromaan „Maapagu“ (1988, H. Visnapuu fondi auhind 1990) kajastab Noor-Eesti liikmete elu ja tegevust Euroopa riikides perioodil 1906–1917. Peategelase, nooreestlaste põlvkonnakaaslase Sebastian Alkmani pagulaspäevikus avaneb nii euroopalik kultuuriruum kui ka isiklik kujunemislugu: külastatud maade kultuuri ja maapaos viibivate reaalsete eesti loomeinimeste mõttemaailma tundma õppides avastab ja loob Alkman iseennast. Jutustuse „Eraõpetlane Abraham Hintsa“ (1993) eest pälvis F. Tuglase novelliauhinna.
A. O.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Maja lumes. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 375 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2001, 358 lk.]
Juhansoni reisid. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 384 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Faatum, 1994, 275 lk; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2009, 319 lk.]
Maapagu. I-II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 263+260 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 476 lk.]
Novellid ja jutustused
Ainult inimene. Vadstena: Orto, 1948, 270 lk.
Mälestused
Kevad Eestis. Tartu: Ilmamaa, 1997, 390 lk.
Kutsumatu külaline. Tartu: Ilmamaa, 1998, 300 lk.
Kolmas kodumaa. Tartu: ilmamaa, 1999, 379 lk.
Monograafiad
Bastu och torkhus i Nordeuropa. Stockholm: 1960. [‘Saun ja kuivati Põhja-Euroopas’, rootsikeelne doktoritöö.]
Suomen kansankulttuuri. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1979, 403 lk. [‘Soome rahvakultuur’, soomekeelne ülevaateteos.]
Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Tartu: Ilmamaa, 2004, 686 lk. [2 trükk: 2005.]
Artiklikogumikud
See oli sel ajal kui…. Tallinn: Perioodika, 1990, 90 lk.
Vanem ja noorem Eesti. Tartu: Ilmamaa, 2008, 295 lk.
Ilmar Talve kohta
Ülo Tonts, Ilmar Talve: elu ja looming. Tartu: Ilmamaa, 2009, 287 lk.
