Jakob Tamm
Jakob Tamm (1861–1907) oli eesti luuletaja ja tõlkija. Tema loomingu kaalukam osa mitmekesistas 19. sajandi lõpu kirjanduspilti realistlikus kirjutuslaadis ja folklooriainelise eepilise luulega ning vene ja saksa klassikalise kirjanduse tõlgetega.
Jakob Tamm sündis Tartumaal Vastse-Nõo vallas sulase pojana. Ta õppis Tartu II (vene) õpetajate seminaris, kus kujunes püsiv huvi vene ja saksa kirjanduse vastu. Lõpetanud oma õpingud kiitusega, alustas ta 1883. aastal tööd õpetajana: kõigepealt Adaveres, siis Pilisteveres ning lõpuks Põltsamaal Aleksandrikoolis. 1893. aastast kuni elutee lõpuni oli Jakob Tamm Väike-Maarja kihelkonnakooli juhataja. Tema käe all õppis koolis ka A. H. Tammsaare. Jakob Tammest sai aktiivne rahvavalgustuslik kultuuritegelane, kuuludes ka kohalikku kirjandusrühmitusse, mida hakati nimetama Väike-Maarja parnassiks.
Jakob Tamme luuletusi hakkas ajakirjanduses ilmuma 1882. aastast. 1892. aastal ilmusid „Ärganud hääled“ I ja II, mis koondavad luuletaja algupäraseid ja tõlgitud luuletusi varasemast loominguperioodist (1881–1886). Need jäidki ainukesteks Jakob Tamme enda poolt välja antud luuleraamatuteks. Osa tema hilisemast loomingust nägi trükivalgust ajakirjanduse ja kooliõpikute lehtedel, osa jäi aga käsikirja, jõudes lugejani postuumselt.
Jakob Tamme looming lähtub ühelt poolt vahetust ümbrusest talletatud muljetest ning teisalt rahvaluule ainestikust. Ta on loonud omanäolisi tekste nii tunde- kui ka jutustava luule laadis. Jakob Tamme varasem looming läheneb rahvusromantilisele stiilile. Kuigi lüürikuna käsitles ta ajale iseloomulikke teemasid – armastus, loodus, kodu jt –, tõusevad mitmed tekstid esile poeetilise keele ja värsitehnilise mitmekesisuse poolest. Armastusteemasid arendab Jakob Tamm paljudes sonettides. Silmapaistvam osa tema lüürikast väljendub realistlikus elukujutuses („Musta aja mälestused“). Hinnatud on ka tema lasteluuletused („Hällilt elule“).
Luule arengu seisukohast peetakse aga olulisemaks Jakob Tamme saavutusi lüroeepikas. Jutustavas luules leidub rahvapärimuslikku ainestikku, mida arendatakse žanriliselt mitmekülgsel viisil. Luuletaja oskus elavdada tegelasi ja olustikku ning rakendada rahvalikku keelt annavad kaalu tema ballaadidele („Orjakivi“, „Odavad orjad“ jt). Ta on õnnestunult värsistanud ka mitmeid muinasjutte ja muistendeid („Kuldking“) ning muid salapäraseid lugusid („Suits Ebavere mäel“). Silmapaistvad on külaelu ainestikul põhinevad luulepalad („Ahervars“). Jakob Tamm on kirjutanud ka avara üldistusjõuga valme („Punik“ ja „Siga“). Loomingu küpsemas osas on rahvaluuleainestikul põhinev süžee ühendatud realistliku olustikukirjeldusega, argipäevase elu motiividega ning tema lugulauludest leiab ka ühiskonnakriitikat.
Jakob Tamm on eesti keelde tõlkinud ajastule oluliste autorite – F. Schilleri, J. W. Goethe, H. Heine jt saksa kirjanduse suurkujude loomingut. Tema tõlketöö kaudu hakkas esimest korda eesti lugejani jõudma kavakindlalt ka vene klassikaline kirjandus, mis rikastas eesti kirjanduse senist saksapärast taustsüsteemi. Jakob Tamm toob eesti keelde vene rahvalaule, A. Puškini luuletusi ja poeeme, I. Krõlovi valme, osa L. Tolstoi romaanist „Sõda ja rahu“ ning M. Lermontovi, M. Gorki, A. Koltsovi, N. Nekrassov jpt loomingut. Neis tõlgetes on nähtud oma osa eesti värsikultuuri mitmekesistumisel 19. sajandi lõpus.
I. S.
Raamatud eesti keeles
Ärganud hääled. I-II anne. Luuletanud Jakob Tamm. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 103+98 lk.
Jakob Tamme Lugulaulud. Tartu: EKS Rahvakirjanduse Toimekond, 1914, 495 lk.
Ballaadid ja valmid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 95 lk.
Kogutud luuletused. Koostanud Richard Alekõrs. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 974 lk.
Jakob Tamm. Koostanud Kersti Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 80 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Ussipealik. Valimik luuletusi, ballaade, valme. Koostanud ja järelsõna: Edvin Hiedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 46 lk.
Jakob Tamme kohta
Richard Alekõrs, Jakob Tamm. – Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 112 lk.
Richard Alekõrs, Jakob Tamm: ühe inimese elu ja töö lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 381 lk.
