Mats Traadi kohta

Magistritöö
Mari-Liis Tammiste, Mats Traadi epopöa ‘Minge üles mägedele’: retseptsioon, aja- ja ruumipoeetika. – Tartu: Tartu Ülikool, 2014, http://hdl.handle.net/10062/42434

Artiklid
Karl Muru, Kandiliste laulude juurest kollase akna alla. – Noorte Hääl, 21. VIII 1966. [Ilmunud ka: Karl Muru, “Luuleseletamine”, Tartu: Ilmamaa, 2001, 485 lk, lk 333–341.]
Leili Iher, Struktuurimuutustest Mats Traadi luules. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 1974, lk 65–77.
August Eelmäe, Mõnda Mats Traadi inimesekäsitlusest. – Sirp ja Vasar, 24. II 1978, lk 4–5.
Mall Jõgi, Ajaloo ja argipäeva ees. – Looming, nr 11, 1986, lk 1547–1549.
Māris Čaklais, Mats Traadi raamatu hävitamine Läti NSV-s. – Looming, nr 4, 1994, lk 573–574. [Valikkogu ‘Tasakaal’ väljaandmisest Lätis 1969. aastal.]
Endla Köst, Mats Traadi Palanumäe-tsükkel ning romaan ‘Hirm ja iha’. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 1995, lk 534–540.
Ülo Alo Võsar, Elutarkust Tartu murdes. Mats Traadi murdeluulest. – Sakala, 5. X 1996, lk. 4.
Jaan Kruusvall, Nüüd, kus algavad lehtede sajud, kuidas käib su käsi, Mats Traat? – Looming, nr 11, 1996, lk 1527–1531.
Pärt Lias, Algust lõppu: Mats Traat jutustajana. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 1996, lk 727–730.
Livia Viitol, Ajalugu kui eesti keele lugu: Mats Traadi ja Asta Põldmäe viimaste aastate lühiproosast. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 2004, lk 430–450.
Andres Langemets, Mats Traadi kirjarajal. – Looming, nr 11, 2006, lk 1702–1707.
Ülo Tonts, Paar pilku Mats Traadi kõige pikemale proosavaole. Meeldetuletusi ühe pikaks kasvanud ja aina jätkuva raamaturea autori tähtpäeval, subjektiivsust pelgamata. – Looming, nr 11, 2006, lk 1708–1715.
Andres Langemets, Matsirahva kirjanik Mats Traat. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 16. III 2007, lk. 14.
Kärt Hellerma, Õigluse idee Mats Traadi luules: eemalduv Sokrates. – Sirp, 5. IV 2007, lk 24. [Mats Traadi 70. sünnipäeva konverentsil peetud ettekande lühendatud variant.]
Holger Kaints, Mats Traadi proosast tänase pilguga. – Looming, nr 11, 2011, lk 1565–1575.
Mart Velsker, Palanumäe lugu ja keele lugu. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 2012, lk 261– 269.
Jaanus Vaiksoo, Lõhnav Palanumäe. – Keel ja Kirjandus, nr 5, 2012, lk 346–359.
Asta Põldmäe, Traum ning trang Palanumäel. – Looming, nr 11, 2016, lk 1600–1614.
Hando Runnel, Kinnistäht kirjandustaevas. – Looming, nr 11, 2016, lk 1594–1596.
Rein Veidemann, Meie kirjandusilma Suur Munamägi Mats Traat – 80. – Postimees, 19. XI 2016, lk 12–13.
Jaan Undusk, Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest. – Sirp, 2. XII 2016.
Kalle Kurg, Kandilisi kilde Mats Traadist. – Sirp, 2. XII 2016.
Arne Merilai, Mats Traadi tulevik. – Sirp, 19. III 2021, lk 30.
Mastipuu on langenud [Nekroloog]. – Sirp, 1. VII 2022, lk 13.
Janika Kronberg, Elu õppetunnid. Meenutades Mats Traati. – Eesti Ekspress, 6. VII 2022.

Arvustused
Ralf Parve, Noored autorid 1962. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 1963, lk 181–182. [Luulekogust ‘Kandilised laulud’.]
Jaan Kross, Viie debüüt. – Looming, nr 3, 1963, lk 467–468. [‘Kandilised laulud’.]
Hilja Välipõllu, Laulud keerulistest asjadest. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 1965, lk 112–113. [Luulekogust ‘Küngasmaa. Luuletusi 1959–1963’.]
Pärt Lias, Mats Traadi teine debüüt. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 1966, lk 514–516. [Jutukogust ‘Koputa kollasele aknale’.]
Hando Runnel, Nõiutud ring. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1969, lk 52–54. [Luulekogust ‘Laternad udus. Luulet 1963–1966’.]
Hellar Grabbi, Mats Traadi luulekogust ‘Kaalukoda’. – Mana, nr 35, 1969, lk 99.
Ivar Grünthal, Mats Traadi poeemist ‘Kassiopeia’. – Mana, nr 35, 1969, lk 100.
Georg Kurman, Mats Traadi jutukogust ‘Irdinimene’. – Mana, nr 35, 1969, lk 98–99.
Henn-Kaarel Hellat, Ööd kahtluse talus. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1970, lk 636–637. [Luulekogust ‘Ilmakaared. Luuletusi 1962–1967’.]
Maie Kalda, Inventuur? – Looming, nr 1, 1971, lk 147–148. [‘Ilmakaared. Luuletusi 1962–1967’.]
Ülle Kurs, Romaan teisekssaamise teest. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1971, lk 375–377. [Romaanist ‘Tants aurukatla ümber’.]
August Eelmäe, Valikuraskuste vaevad. – Looming, nr 4, 1972, lk 687–689. [Luulekogust ‘Etüüdid läiteks. Luuletusi 1967–1970’.]
Ülo Tonts, Kuidas veski jahvatab. – Looming, nr 9, 1972, lk 1573–1575. [Jutukogust ‘Mänguveski’.]
Oskar Kruus, Tõsine ja tõsiseks võttev proosaraamat. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 1972, lk 694–695. [‘Mänguveski’.]
Olev Jõgi, Säilinud esmavärskus. – Sirp ja Vasar, 5. IV 1974, lk 3. [Romaanist ‘Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga’.]
Ea Jansen, Koolmeister Jaan Pommer oma aias ja ajas. – Looming, nr 6, 1974, lk 1039–1041. [Romaanist ‘Pommeri aed’.]
Aivo Lõhmus, Maastik kohviubadega. – Looming, nr 10, 1974, lk 1746–1748. [Romaanist ‘Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga’ ja novellist ‘Kohvioad’.]
Hilve Rebane, Pühapäevatüdrukust ja elu argipäevast. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 1975, lk 697–699. [Romaanist ‘Inger’.]
Mall Jõgi, Kuidas portreteerida Ingerit? – Sirp ja Vasar, 28. XI 1975, lk 5. [‘Inger’.]
Paul-Eerik Rummo, Harala elulood kogutud kujul. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1976, lk 629–631. [Raamatust ‘Harala elulood’.]
Endel Mallene, Tasakaaluvõimalused halbheas maailmas. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1977, lk 47–48. [Luulekogust ‘Hilised talled. Luuletusi 1970–1974’.]
Ene Mihkelson, Kirgastumine. – Looming, nr 1, 1978, lk 165–167. [Luulekogust ‘Lagendiku aeg. Luulet 1973–1976’.]
Sirje Kiin, Luuletaja romaan. – Looming, nr 3, 1980, lk 440–443. [Romaanist ‘Puud olid, puud olid hellad velled’.]
Toomas Liiv, Mats Traadi luule. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1980, lk 243–245. [Raamatust ‘Valitud luuletused’.]
Mall Jõgi, Süüvimine minevikku, aega ja inimsaatustesse. – Keel ja Kirjandus, nr 5, 1980, lk 301–302. [‘Puud olid, puud olid hellad velled’.]
Lehte Tavel, Eraelu rägastikes. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 1980, lk 501–503. [Romaanist ‘Rippsild’.]
Toomas Liiv, Taasleitud optimismist. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1981, lk 47–48. [Luulekogust ‘Septembrifuuga. Luuletusi 1976–1979’.]
Julius Ürt, Eelkarastumine. – Sirp ja Vasar, 9. I 1981, lk 5. [‘Septembrifuuga. Luuletusi 1976–1979’.]
Pärt Lias, Mitmehäälsus, kaheliväärtus, sisemine sirgus. – Looming, nr 1, 1983, lk 128–130. [Romaanist ‘Karukell, kurvameelsuse rohi’.]
L. Siimisker, Arvustus romaanile ‘Karukell, kurvameelsuse rohi’. – Edasi, 26. II 1983, lk 4.
Olev Jõgi, Retro eesti variatsioonis. – Looming, nr 5, 1986, lk 700–702. [Romaanist ‘Üksi rändan’.]
Julius Ürt, Päike päästab. – Looming, nr 11, 1986, lk 1558–1560. [Luulekogust ‘Sügislootus. Luulet 1975–1985’.]
Toomas Ilves, Nooruk karmis ajas. – Mana, nr 55, 1986, lk 76–77. [‘Üksi rändan’.]
Tõnu Õnnepalu, Mats Traat ja segane aeg. – Reede, 22. XII 1989, lk 4. [Luulekogust ‘Jäälilled’.]
Silvia Nagelmaa, Mõnda Mats Traadi ‘Jäälilledest’. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 1990, lk 568–569. [‘Jäälilled’.]
Mall Jõgi, Tsensori tööd tuleb austada. – Keel ja Kirjandus, nr 5, 1991, lk 310–312. [‘Karukell, kurvameelsuse rohi’.]
Holger Kaints, Mats Traat kirjutab epopöad? – Sirp, 10. VII 1992, lk 4. [Romaanist ‘Minge üles mägedele’.]
Jaan Kruusvall, Vabajooksu-hammasrattad. – Maaleht, 26. I 1995, lk. 25. [Romaanist ‘Kodu on ilus’.]
Ülo Tonts, Kui kodu ei ole enam ilus. – Postimees, 7. II 1995, lk 21. [‘Kodu on ilus’.]
Livia Viitol, Kodu loomist ei asenda inimese jaoks miski. – Hommikuleht, 15. III 1995, lk 18. [‘Kodu on ilus’.]
Peeter Künstler, Kodu oleks ilus. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1995, lk 275. [‘Kodu on ilus’.]
Merle Pajula, Kas kurva kodu on ilus? – Vikerkaar, nr 5/6, 1995, lk 171–172. [‘Kodu on ilus’.]
Toomas Haug, Okupatsiooni ja iseseisvuse küüsis. – Looming, nr 7, 1995, lk 1000–1002. [‘Kodu on ilus’.]
Endla Köst, Ühe perekonna ja rahva lugu. – Eesti Sõnumid, 2. VIII 1995, lk 6. [‘Kodu on ilus’.]
Hilve Rebane, Igatsus lahk enge. – Videvik, 2. II 1996, lk 5. [Luulekogust ‘Armastuse päiv’.]
August Eelmäe, Vanad võlud ja vaevad. – Looming, nr 8, 1996, lk 1141–1142. [‘Armastuse päiv’.]
Endla Köst, Elu mõte on elu ise. – Sõnumileht, 8. V 1997, lk 14. [Romaanist ‘Peremees võtab naise’.]
Teet Kallas, Klassika pronksine helk. – Looming, nr 7, 1997, lk 994–996.[‘Peremees võtab naise’.]
Ülo Tonts, Peremees võtabki naise. – Postimees, 14. VII 1997, lk 16. [‘Peremees võtab naise’.]
Kalle Käsper, Nagu McMurphy: ‘Mina vähemalt proovisin!’ – Postimees, 27. II 1998, lk 16. [Jutukogust ‘Kartaago kiirrong’.]
Ülo Tonts, Sest kõige tähtsamast ajalugu sageli vaikib. – Sõnumileht, 24. III 1998, lk 13. [‘Kartaago kiirrong’.]
Livia Viitol, Pisuhänd ja ajaloo kiirrong: kas Koltshak oli kõrilõikaja või teadlane? – Eesti Päevaleht, 18. IV 1998, lk 9. [‘Kartaago kiirrong’.]
Olev Remsu, Lõuna-Eesti Tammsaare. – Looming, nr 5, 1998, lk. 803–805. [‘Kartaago kiirrong’.]
Endla Köst, Kõik saab kord tuhaks. – Sirp, 3. VII 1998, lk 7. [‘Kartaago kiirrong’.]
Rutt Hinrikus, Traat ja Tammsaare lahendavad sageli samu ülesandeid. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 13. XI 1999, lk 9. [Romaanist ‘Muld lõhnab’.]
Ülo Tonts, Palanumäel lõhnab muld. – Videvik, 24. XII 1999, lk 4. [‘Muld lõhnab’.]
Oskar Kruus, Eesti rahva üleminek rahuaega. – Looming, nr 1, 2000, lk 139–142. [‘Muld lõhnab’.]
Arno Oja, Ränikiviga Palanumäelt. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 13. V 2000, lk. 9. [Luulekogust ‘On unistus kui ränikivi’.]
Ülo Tonts, Külvab nagu igal kevadel. – Postimees, 2. III 2001, lk 23. [Romaanist ‘Valge lind’.]
Peeter Künstler, Kaks kogu saatuseluulet. – Sirp, 24. VIII 2001, lk 7. [Raamatust ‘Harala elulood’.]
Ülo Tonts, Nelikümmend aastat Harala elulugusid. – Looming, nr 10, 2001, lk 1576–1579. [‘Harala elulood’.]
Aivar Kull, Mats Traat kui filosoof. – Postimees: Arter, 24. XI 2001, lk 12. [Raamatust ‘Rukkirääk linnas: marginaale’.]
Andres Langemets, Kollane õhtu koputab aknale. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 8. II 2002, lk 16. [Luulekogust ‘Kõllane õtak’.]
Inna Grünfeldt, Harala meis enestes. – Virumaa Teataja, 23. III 2002, lk 5. [‘Harala elulood’.]
Lauri Sommer, Murdeluulet murduvale ajale. – Postimees, 30. III 2002, lk 11. [‘Kõllane õtak’.]
Ülo Tonts, Mats Traadi pool aastasada Palanumäe maastikel: romaanist ‘Minge üles mägedele’ on tänaseks ilmunud kümme jagu kuue raamatuna. – Postimees, 10. V 2002, lk 18. [Romaaniosast ‘Haamri all’.]
Ain Kaalep, Kolm kingitust ühes karbis. – Looming, nr 8, 2002, lk 1255–1256. [‘Kõllane õtak’.]
Rein Veidemann, Harala elulood – Mats Traadi nimed marmortahvlil. – Postimees, 8. XI 2002, lk 18. [‘Harala elulood’.]
Aare Pilv, Kes kõneleb? – Vikerkaar, nr 11/12, 2002, lk 160–162. [Raamatust ‘Uued Harala elulood’.]
Jürgen Rooste, Oo, et elusädemeid pilluks mu hing! – Eesti Päevaleht, 1. VIII 2003, lk 12. [Luulekogust ‘Elusäde’.]
Kalle Käsper, Mats Traadi kadunud maailm. – Postimees, 15. VIII 2003, lk 14. [Novellikogust ‘Islandi suvi’.]
Rein Veidemann, Ilu kui lootus ja lohutus. – Postimees, 15. VIII 2003, lk 14. [‘Elusäde’.]
Ülo Tonts, Mats Traadi rahvuslik jutuilm. – Maaleht, 25. IX 2003, lk 20. [‘Islandi suvi’.]
Indrek Hargla, Mats Traat rõhutab eestlase veresidet. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 3. X 2003, lk 14–15. [‘Islandi suvi’.]
Veiko Märka, Kellele Island, kellele Havai. – Sirp, 5. XII 2003, lk 7. [‘Islandi suvi’.]
Aarne Ruben, Tants ümber Sokratese. – Postimees, 4. XII 2004, lk 19. [Luulekogust ‘Turg ilma Sokrateseta’.]
Märt Väljataga, Ajaloo abitegu. – Looming, nr 12, 2003, lk 1903–1906. [‘Islandi suvi’.]
Kärt Hellerma, Kandiline maamees laseb aadrit. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 2005, lk 233–235. [Raamatust ‘Turg ilma Sokrateseta’. Ilmunud ka kogumikus: Hellerma, Kärt. Kohanenud kirjandus: valik kirjanduskriitikat 1987–2006. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn, 2006, 206 lk, lk 105–110.]
Ott Raun, Mis seal vilksatab, mis möödub? Ainult elu. – Looming, nr 3, 2005, lk 454–458. [‘Turg ilma Sokrateseta’.]
Karl Martin Sinijärv, Sondeerides matstratosfääri. – Looming, nr 10, 2005, lk 1576–1579. [Luulekogust ‘Orjavits õitseb’.]
Rein Veidemann, Traadi poeetiline traktaat armastusest. – Postimees, 17. II 2006, lk 19. [Luulekogust ‘Traat armastusest’.]
Rein Veidemann, Mats Traadi kultuurilooline fragmentaarium. – Postimees, 16. VI 2007, lk 15. [Raamatust ‘Sarviku armastus: valik kultuuriloolisi novelle’.]
Oskar Kruus, Mats Traadi kultuurinovellide raamatust. – Sirp, 7. IX 2007, lk 4. [‘Sarviku armastus: valik kultuuriloolisi novelle’.]
Ülo Tonts, Kultuurilugu Mats Traadi moodi: ajaloo inimlikustamine. – Looming, nr 10, 2007, lk 1582–1584. [‘Sarviku armastus: valik kultuuriloolisi novelle’.]
Kristel Kiigemägi, Stiilipuhas luule vanameistrilt. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 30. V 2008, lk 15. [Luulekogust ‘Soe õhtu’.]
Rein Veidemann, Hüüdjad hääled. – Postimees, 14. VI 2008, lk 11. [‘Soe õhtu’.]
Rein Veidemann, Traadi eepiline jõgi voolab. – Postimees, 28. VIII 2008. [Romaanitriloogiast ‘Minge üles mägedele’.]
Märt Väljataga, Kaks laulijat… – Eesti Ekspress, 2. X 2008, lk B10–11. [‘Soe õhtu’.]
Holger Kaints, Kolm kaalukat raamatut Mats Traadilt, neljas tulemas. – Sirp, 15. I 2010, lk 8–9. [‘Minge üles mägedele’.]
Rein Veidemann, Mats Traadi eepiline valgus. – Postimees, 17. IV 2010, lk 9. [Romaanitriloogiast ‘Minge üles mägedele’.]
Ülo Tonts, ‘Minge üles mägedele’ lugemine saab nüüd otsa. – Maaleht, 22. IV 2010, lk 27.
Kaarel Kressa, Naiselik hingevalu, konservatiivi pessimism ja looduslapse ulmad: parsilt võrsub poeesia. – Eesti Päevaleht, 21. V 2010, lk 13. [Luulekogust ‘Tule rüütamine’.]
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman, Vigade ilu. – Vikerkaar, nr 7/8, 2010, lk 206–208. [‘Tule rüütamine’.]
Holger Kaints, ‘Minge üles mägedele’ toekas lõpuköide. – Sirp, 24. IX 2010, lk 9.
Arno Oja, Salamandri peibutamine – Sirp, 19. XI 2010, lk 7. [‘Tule rüütamine’.]
Veronika Kivisilla, Mats Traadi ajaloopanoraamid. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 2010, lk 935–937. [‘Tule rüütamine’.]
Andres Langemets, Mineviku vertikaal ja oleviku horisontaal. – Looming, nr 12, 2010, lk 1744–1746. [‘Tule rüütamine’.]
Paul-Eerik Rummo, Harala elulood kogutud kujul. – Kuldnokk kõnnib: jooksvast kirjandusest 1964–2009. Tartu: Ilmamaa, 2010. 607 lk, lk 48–53. [Raamatust ‘Harala elulood’.]
Tuuli Jõesaar, Harala elulood: kannatava eestlase portreed. – Eesti Päevaleht, 15. X 2011, lk 20. [Luulekogust ‘Vastsed Harala elulood’.]
Epp Annus, Mats Traat ja aurukatel: kirjandusinimese monoloog kooliõpilase vahelehüüetega. – Looming, nr 11, 2011, lk 1576–1583.[‘Tants aurukatla ümber’.]
Brita Melts, Uusi teateid Harala kalmistult. – Sirp, 18. XI 2011, lk 18. [‘Vastsed Harala elulood’.]
Rein Veidemann, Anton Hansen Tammsaare ja Mats Traat. – Postimees, 26. XI 2011, lk 9. [Romaanist ‘Minge üles mägedele’, 4. köide.]
Veronika Kivisilla, Koolnud kõnelevad ja kõnetavad kolmandat korda. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 2011, lk 932–934. [‘Vastsed Harala elulood’.]
Rein Veidemann, Kodukotuse kauged kajad. – Postimees, 15. II 2014, lk 7. [Luulekogust ‘Ugandi igatsus: kolmass kogu luuletusi tartu murden’.]
Asta Põldmäe, Pastor Seiderist luuletaja Tammeni. – ‘Ja valguse armulise: kirjatöid aastaist 1975–2013’. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 587 lk, lk 368–372. [Raamatust ‘Sarviku armastus: valik kultuuriloolisi novelle’.]
Rein Veidemann, Mats Traadi Solveigi laul. – Postimees, 30. V 2015, lk 8–9. [Jutukogust Kolm Solveigi.]
Ülo Tonts, Väsimuse märkideta. – Looming, nr 10, 2015, lk 1501–1502. [‘Kolm Solveigi’.]
Rein Veidemann, Mats Traadi ontoloogiline otseütlemine. – Postimees, 16. I 2016, lk 8–9. [Luulekogust ‘Alalütlev’.]
Mart Kuldkepp, Elulugu ja ajalugu, ühed mustad mõlemad. – Vikerkaar, nr 1/2, 2016, lk 185–187. [‘Kolm Solveigi’.]
Ülo Tonts, ‘Rippsild’: inimese haprus ja tugevus: Peatükk lõpetamata käsikirjast ‘Mats Traadi proosa’. – Looming, nr 5, 2016, lk 688–694.
Rein Veidemann, Loomingulise lehtimise aegu. – Looming, nr 11, 2016, lk. 1635–1636. [Luulekogust ‘Roheline laev: noorpõlve luuletusi 1953–1964’.]
Brita Melts, Kohakuma haua tagant. Täheldusi Haralast. – Looming, nr 12, 2016, lk. 1759–1769.
Veiko Märka, Mis ees on, ei ole näha; mis taha jäänud, see tuikab. – Sirp, 28. VIII 2020, lk 10. [Luulekogust ‘Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu tartu kiilen.’.]

Intervjuud
Ilmar Palli, Mats Traat: 20. aastatel olime arukamad. – Luup, nr 21, 18. X 1999, lk 32–33.
Rein Veidemann, Mats Traat kirjutab epitaafe Eesti elust. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 15. VI 2001, lk 14–15.
Jaak Urmet, Mats Traat suudab leida üksildust. – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 16. V 2003, lk 14.
Ilmar Palli, Mats Traat: Ma ei võimle igal tänavanurgal. – Maaleht, 24. III 2005, lk 20–21.
Asse Soomets, Mats Traat: Kõik muutub imekiiresti ajalooks. – Videvik, 30. III 2006, lk 4.
Rein Veidemann, Mats Traat: kirjanik ei saa endale lubada must-valget maailma. – Postimees, 25. XI 2006, lk 4–5.
Urve Eslas, Mats Traat: eesti kirjanik on trumbid juba käest andnud. – Postimees, 9. III 2007, lk 1, 16.
Rein Veidemann, Mats Traat: täitsin aastakümneid tagasi võetud kohustuse. – Postimees, 18. IV 2010.
Ilmar Palli, Mats Traat: Olen alati tahtnud olla kirjanik, ei keegi muu. – Maaleht, 17. XI 2011, lk 32–33.