Mihkel Veske

Mihkel Veske (28./16. I 1843 – 16./4. V 1890) oli luuletaja, keeleteadlane ja folklorist.

Veske sündis Viljandi­maal Paistu kihelkonnas Holstre vallas Veske talus, õppis Pulleritsu külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis, vabakuulajana Tartu gümnaasiumis. 1866–1867 õppis Leipzigi misjonikoolis ning 1867–1872 Leipzigi ülikoolis võrdlevat keeleteadust, kaitstes 1873 doktorikraadi väitekirjaga Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes („Uurimused soome sugu keelte võrdleva grammatika alal)”. 1873. aastast oli Veske Tartu Neue Dörptsche Zeitungi ja J. V. Jannseni Eesti Põllomehe kaastööline, võttis osa Vanemuise Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest. 1874-1887 oli Tartu ülikooli eesti keele lektor ja 1878-1881 eesti keele õpetaja Tartu õpetajate vene seminaris. Tegi keeleuurimismatku 1875–1884. Avaldas raamatud “Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis” (1879) ja “Soome keele õpetus” I-II (1881, 1883), lühemaid uurimusi eesti keele ja rahva­luule kohta, s.h toponüümidest. Enda kogutud rahvalaule avaldas antoloogias “Eesti rahvalaulud” I-II (1879, 1883). Radikaalse C. R. Jakobsoni pooldajana tõusis juhtivaks tegelaseks Eesti Kirjameeste Seltsis, olles selle president 1882–1885; tegutses ka kaubalaevaseltsis „Linda” ja Eesti Aleksandrikooli peakomitees. Asutas 1884 „teaduste ja juttude ajakirja“ Oma Maa, mille eesmärke oli vene kultuuri tutvustamine, mis kasvatas baltisakslaste vaenu tema vastu. Käis õpireisil Ungaris 1885–1886, 1887 siirdus Kaasani ülikooli soomeugri keelte õppejõuks. Avaldas Kaasanis uurimused Исследования о наречиях черемисского языка (uurimus mari keele murdelise liigenduse kohta, 1989) ja Славяно-финские культурные отношения, по данным языка (uurimus slaavi ja soome-ugri keelte vastastikustest sõnalaenudest, 1890). Suri Kaasanis südamerabandusse, maetud Tartus Uue-Jaani kalmistule. Mälestussammas tema haual (autor: August Weizenberg) eemaldati pärast II maailmasõda; talle on paigaldatud mälestus­tahvel Holstres Veske talus.

Veske alustas luuletamist gümnasiastina luues laulutekste. Teda mõjutas regivärsi vorm ja rahvapärane vaim. Avaldas kogud „Laulud Viisidega” (1874) ja postuumselt „Dr. Veske Laulud” (1899). Tema kaasahaaravad isamaalised luuletused „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt” (algselt „Kodumaa“; viis Frédéric Bérat, „Ma Normandie“) ja „Mingem üles mäge­dele” (algselt „Ilus oled, isamaa“; viis K. A. Hermann) kuuluvad üldrahvalikku lauluvarasse. Tema luule väljendab koduarmastust ja -igatsust, kaastunnet vaes­laste, sulaste ja nekrutite raske elu vastu. Armas­tuslüürika liigub külamotiivide, romantilise sentimentaalsuse ja heineliku huumori vahel. Looduslüürikas ja karjaselauludes kohtab ka isiklikke noorusmälestusi. Lihtsakoelisusele vaatamata on tema laad elamuslik. Veske on tõlkinud ka vene, saksa, soome ja ungari luulet.

A. M.

Valik töid

Luule
Laulud Wiisidega. Luuletanud ja toimetanud M. Weske. Tartu: K. Mattiesen, 1874, 10+67 lk. [2. trükk: 1875. Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/8033.]
Dr. Weske Laulud. Õndsa lauliku järele jäänud paberitest kokku kogunud M. Weske. Viljandi: A. Tõllasepp, 1899, 144 lk. [Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/8131.]
Laulud. Korraldanud ja redigeerinud M. Jürna ja E. Nurm. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 204 lk.
Valitud laulud. Järelsõna: Karl Taev. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 143 lk.
Kas tunned maad…. Koostanud ja järelsõna: Ene Nagelmaa. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 204 lk.

Varia
Bericht über die Ergebnisse einer Reise durch das Estenland im Sommer 1875. Von Dr. M. Weske. Verhandlungen der Gelehrten estnischen Gesellschaft, Bd. 8. H. 4. Dorpat: 1877, 76 lk.
Õntsa keisri Aleksandri Esimese elu ja olu. Pidukõne Aleksandri I 100 aastase sündimise päewa mälestusepühal 12. Tets. 1877 Wanemuise saalis Eesti seltside ees pidanud Dr. M. Weske. Tartu: Schnakenburg, 1878, 39 lk. [Kättesaadav: http://www.etera.ee/s/HdK8Otdr9B.]
Awalik wastus öpetaja härra J. Hurt’i “awaliku kirja” peale: Lisaga wale põhjuskirjadest. Kirjutanud Dr. M. Weske. Tartu: [M. Veske], 1883, 74 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:268853.]