Muia Veetamm
Muia Veetamm (sündinud Ellen-Aliide Ventsel, hilisema kodanikunimega Elts Ristmägi, 2. III / 17. II 1907 – 15. XII 1995), oli luuletaja ja kunstnik, kelle pärandist on eriti kõnekaks jäänud südamlik ja lihtne looduslüürika.
Ta sündis Harjumaal Triigi vallas rentnikutalus ning õppis Tallinna algkoolides, aastatel 1925–1926 õhtugümnaasiumis ja 1929–1931 Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi kolledžis. Nooruses teenis ülalpidamist juhutöödega. Lühemat aega oli vabakuulaja Pallase kunstikoolis. Lisaks eluaegsele kunstihuvile tegeles ta ka koorilaulu ja näitlemisega, oli 1935–1942 Tallinna Töölisteatri näitleja. Aastal 1942 vallandati ta teatrist ning 1948. aastani oli ta Hageris põllutööline. Hilisema elu veetis ta kutselise kirjanikuna Tallinnas.
Muia Veetamme nime valis kirjanik endale pseudonüümiks heakõla huvides kirjanik Aadu Hindi õhutusel. Veetamme huvitasid eesti ja kõikide teiste rahvaste kultuuris üle kõige rahvalaulud. Kõrvuti omaloominguga esitas ta kirjandusõhtutel sageli rahvalaule. Tema esimesed luuletused ilmusid 1936. aastal ajakirjas „Eesti Noorus“. Loodusteemad läbisid Veetamme luuleloomingut algusest lõpuni. Seejuures muutus autori küpsedes tema väljenduslaad – publitsistliku kodanikuluule kõrvale sugenes rohkem mõttetihedust ja kujundlikkust. 1960. aastate lõpus reisis luuletaja Usbekistanis ja Krimmis. Tollal viljeles ta Kesk-Aasia iidse luuletraditsiooni mõjul idamaiseid värsivorme. Veetamm on kirjutanud hilisemas eas folkloorilähedasi ballaade ja filosoofilisi värssmõtisklusi. Tema looduslüürika paremik on koondatud valimikku „Vee ja liiva joonel“ (1974). Paljud heliloojad on Veetamme luuletustele viise loonud.
Ta kirjutas lastele luuleraamatuid lindudest ja loomadest, avaldas laste psühholoogiasse süvenevat lühiproosat. Sõjajärgsel ajal kirjutas ta nukunäidendi „Kalevipoeg ja sarviklased“ (lavastatud 1949/50) ning kolhoosi-ainelise komöödia „Elu peremehed“, mille ilmumine 1951. aastal keelati. Veetamm tõlkis luulet vene, valgevene ja rumeenia keelest. Tema tõlkeid leidub arvukates luuleraamatutes.
L. P.
Raamatud eesti keeles
Luule
Silma ja südamega. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 118 lk.
Sügisest. Poeem. Tallinn: Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, 1949, 25 lk.
Matka mälestusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 128 lk.
Pill ja peegel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 107 lk.
Rajad ja uksed. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 104 lk.
Vee ja liiva joonel. Luuletusi aastaist 1940–1973. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 207 lk.
Põdrakanepist puri. Luuletusi ja ballaade. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 50 lk.
Videviku virved. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 95 lk.
Tunamull’ne. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 63 lk.
Lasteluule
Sulepallid. Laule ja mõistatusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 75 lk.
Orav Rõõmuraas-käbikuningas. Laule oravast ja muust looma- ning linnurahvast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 49 lk.
Kuldnokk-Kullanokk. Väikelastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 32 lk.
Kevadest kevadeni. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 41 lk.
Proosa
Õied ja juured. Lugusid kasvatuslikel teemadel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 184 lk.
Tutt ja tops. Jutustus nooremale koolieale. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 175 lk.
