
Piret Viires (sünd. 11. VIII 1963) on kirjandusteadlane, kirjastaja ja prosaist.
Viires sündis Tallinnas ja õppis aastatel 1970–1981 Tallinna 44. keskkoolis. Aastatel 1981–1987 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogia erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aastatel 1987–1994 Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis ning aastatel 1994–1997 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses. Aastatel 1995–2007 oli ta ajakirja Keel ja Kirjandus kirjandusteooria ja kirjanduskriitika toimetaja ning alates 1997. aastast Eesti Kirjanike Liidu töötaja. 1993. aastast on ta olnud seotud kirjastusega Tuum, millel oli oluline roll 1990. aastate kirjandusuuenduses. 2000. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi, 2006 doktorikraadi. Alates 2008. aastast on ta Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professor. Viires on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1995. aastast.
Piret Viires on kirjandusteadlasena tegelenud 20. sajandi eesti kirjanduse erinevate perioodidega. Tema hilisem teadustöö on üha enam suunatud kaasaegsele kirjandusele, postmodernismile, kirjanduse ja tehnoloogia suhetele ning digitaalajastu mõjutustele eesti kirjanduses.
Viires debüteeris lühiproosaga ajakirjanduses 1981. aastal ja hakkas 1980. aastatel avaldama kirjandusarvustusi. Piret Viireselt on 1990. aastal ilmunud novellikogumik „Tallinna ja Tartu vahel“, milles peegelduvad 1980. aastate Tartu üliõpilaselu iseloomulikud jooned. Mõned Viirese novellid on avaldatud saksa ja inglise keeles.
L. P.
Lühiproosa
Tallinna ja Tartu vahel. Tallinn: Eesti Raamat, 1990. 109 lk.
Monograafiad
Postmodernism Eesti kirjanduskultuuris. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 257 lk.
Eesti kirjandus ja postmodernism. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. 112 lk.