Rein Veidemann

Rein Veidemann (s. 17. X 1946) on eesti luuletaja, proosakirjanik, kirjandusteadlane, ajakirjanik ja õppejõud.

Sündis Pärnus, õppis aastail 1954–1965 õppis ta Pärnu 1. 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Pärast ajateenistust sõjaväes (1965–1968) oli ta eesti keele ja kirjanduse üliõpilane Tartu Ülikoolis (1969–1974). 1984. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga „Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972“. 

Ta on olnud ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja (1974–1977), Kirjandusmuuseumi teadussekretär (1977–1980), Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur (1980–1983), ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja (1983–1986), ajakirja Vikerkaar peatoimetaja (1986–1989), Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja (1990–1992) ning kultuuriministeeriumi nõunik (1995–1998).

Hiljem on Veidemann töötanud rööbiti kultuuriajakirjanduses ja ülikoolis. Ta oli aastatel 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja ja dotsent, aastatel 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja ja korraline professor ning aastatel 2005–2016 Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika ning kultuuriloo korraline professor ja õppetooli juhataja. Alates 2016. aastast on ta Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Aastatel 1997–2001 töötas Veidemann ajalehe Eesti Päevaleht kultuuritoimetuse juhatajana, alates 2001. aastast töötab ajalehes Postimees kirjandustoimetaja ja kolumnistina. Ta on aastate jooksul avaldanud üle 2500 artikli ja publikatsiooni, nende seas nii teaduslikke kui ka populaarteaduslikke. Veidemanni osa eesti tänapäevase kirjanduskriitika kujundamisel on olnud silmapaistev.

Veidemann on olnud poliitiliselt aktiivne, kuuludes NLKP-sse (1972–1990), ESDP-sse (1990–1992) ja Keskerakonda (1992–1995) ning olles aastatel 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja aastatel 1992–1995 Riigikogu liige.

Ta on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia (2004), Riigivapi III klassi teenetemärgi (2006), Jakob Hurda nimelise preemia kultuurivalgustusliku tegevuse eest (2016), Tallinna Ülikooli teenetemärgi (2016), Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia (2021), Eesti rahvuskultuuri fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi (2023) ja Jaan Krossi kirjandusauhinna (2024, artiklikogumiku „Järjehoidja” ja romaani „Lunastatud” eest).

Alates 1981. aastast kuulub Veidemann Eesti Kirjanike Liitu. Ta avaldas nooruses kirjanduskriitikat ka mitme pseudonüümi all. Debüütkirjutis ilmus aastal 1971. Veidemanni loomingut iseloomustab kirglikult aateline väljenduslaad, sotsiaalse õigluse püüdlus. Tema mõttekäigud on innustust saanud Juri Lotmani semiootilisest kultuurifilosoofiast, nagu ka eksistentsialistlikust elukäsitlusest.

Veidemann on tõlkinud eesti keelde vene keelest Juri Lotmani ja Leonid Stolovitši loomingut.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Lausungid ja pausid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 80 lk.

Romaanid
Lastekodu: memorandum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 396 lk.
Tund enne igavikku. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 218 lk.
Piimaring. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018, 273 lk.
Lunastatud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020, 189 lk.

Lühiproosa
Arkaadia öö: kolm novelli ja lühiromaan novellides. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 214 lk.

Artiklid ja esseed
Elu keskpäev. Esseid ja pihtimusi. Tallinn: Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1986, 70 lk.
Olla kriitik…. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 292 lk.
Mälestus Golfi hoovusest. Tallinn: Perioodika, 1993, 143 lk.
Ajavahe. Tallinn, Eesti Raamat, 1996, 356 lk.
Kriitikakunst: uurimus kriitika olemisest ja toimest. Eesti kogemus. Tartu: Tartu Ülikool / Avita, 2000, 160 lk.
Kusagil Euroopas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 312 lk.
Isiku tunnistus. Tallinn: SE & JS, 2006, 287 lk.
Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 254 lk.
Eksistentsiaalne Eesti. Tallinn: Tänapäev, 2010, 245 lk.
Must valgel. Valik sõnavõtte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002–2011. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011, 212 lk.
101 Eesti kirjandusteost. Tallinn: Varrak, 2011, 224 lk.
Kui sõna on su saatus. Valitud esseid, pihtimusi, lausungeid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 236 lk.
Eesti kirjanduse mõte. Tartu: Ilmamaa, 2021, 507 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Pudelposti randumine. Tallinn: Rahva Raamat, Edasi.org, 2021, 335 lk.
Järjehoidja. Valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaaskajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000-2022. Koostanud ja toimetanud Mari Klein. Tallinn: EKSA, 2022, 773 lk.
Eesti kultuuri semiootika, ehk, Kuidas mõista eesti kultuuri: kultuuriloolisi käsitlusi ja esseid aastatest 2000-2023. Tartu: Ilmamaa, 2023, 344 lk.
Koera-aastad. Kaksteist omaeluloolist esseenovelli. Tallinn: EKSA, 2024, 207 lk.