Juhan Weitzenberg

Juhan Weitzenberg (ka Weizenberg, 22. VII 1838 – 4. XI 1877) oli luuletaja.

Weitzenberg sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas popsi pojana. Ta õppis Erastvere vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis ja aastatel 1850–1854 Tartu saksakeelses kreiskoolis, kus tema koolivennaks oli Jakob Hurt. 13-aastase koolipoisina tappis Weitzenberg suvel püssiga mängides kogemata oma 5-aastase venna. Mälestus traagilisest juhtumist saatis teda terve elu ja ajendas teda kirjutama pikemat luuletust „Ikulaul“, mis pole säilinud. Aastatel 1855–1857 oli Weitzenberg Tormas köster Adam Jakobsoni perekonna, teiste hulgas Carl Robert Jakobsoni koduõpetaja. Aastatel 1858–1861 töötas ta Alatskivil mõisa- ja vallakirjutajana, alates 1861. aastast Narvas Zinovjevi metsatööstusfirma ametnikuna.

Weitzenbergi loomeperiood oli lühiajaline, saavutades tipu Alatskivil elatud aastatel. 1860. aastal diagnoositi tal tuberkuloos. Ta lõpetas luuletamise pärast 1865. aastat. Tervise parandamiseks reisis ta 1873. aastal Saksamaal, Šveitsis ja Austrias. 1876. aastal käis ta Soomes ja Rootsis. 1874. aastal valiti ta Narva äsja asutatud lauluseltsi Ilmarine presidendiks. Ta suri Narvas tuberkuloosi ja maeti Narva Siivertsi kalmistule. Hauale püstitati luuletaja lellepoja, skulptor August Weizenbergi loodud hauamonument, mis hävis 1960. aastatel. 1977. aastal maeti Weitzenberg ümber Kanepisse.

Weitzenbergi looming kuulub uuemalt rahvalaulult kunstluulele ülemineku nähtuste hulka. Tema värsid ilmusid ajalehtedes, laulikutes, antoloogiates ja koolilugemikes. Mitmed luuletused hakkasid ringlema anonüümse rahvaluulena, mis levis kõikjal eestlaste hulgas. Tema sulest pärineb ligi 20–30 luuletust. Weitzenberg kirjutas lõunaeesti keele Kanepi murrakus. Nagu autor kirjades ise tunnistas, ei sobinud talle lüüriline, vaid jutustuslik luulelaad. Weitzenbergi peateeneks on jutustavad värssteosed „Tönnis Laks ehk Eestlaste Isamaa” (eesti talurahva petlikust unistusest asuda ümber Venemaale) ja „Vana hopmanni Nutu-laul Mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861”. Nendes on tõetruult jäädvustatud tegelikud sündmused ja isikud.

Weitzenberg oli ajalehtede „Pärnu Postimees” ja „Eesti Postimees” kaastööline ning saatis Ferdinand Johann Wiedemannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile enda kogutud rahvaluuleainest. Ta oli kirjavahetuses Kreutzwaldiga ja Georg Julius von Schultz-Bertramiga. Temalt on aastatest 1856–1877 säilinud ligi sada kirja vanematele ja mõttekaaslastele, milles avalduvad ühiskondlik-ajalooliselt ning kultuuri- ja isikulooliselt olulised teemad, samuti meisterlik keelekasutus.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Poetry
Tönnis Laks ehk Eestlaste Isamaa: Laulud sügisel 1860. Narva: J. Pachmann, 1862. 4 lk.
Wana hopmanni Nutulaul Mõisawalitsust käest ära andes: Jüripäewal 1861. Tartu: H. Laakmann, 1864. 14 lk.