Aado Lintrop

Aado Lintrop (sünd. 9. VI 1956) on folklorist, usundiuurija ja kirjanik.

Lintrop sündis Tallinnas töölisperekonnas. Ta õppis mitmes koolis Tallinnas ja lõpetas Tallinna 37. keskkooli. Aastatel 1978–1984 ja 1994–1995 õppis Lintrop Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, lõpetades ülikooli magistrikraadiga eesti ja võrdleva rahvaluule alal. 2000. aastal omandas Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal doktorikraadi. Lintrop on töötanud 1976-1977 stuudios Tallinnfilm operaatori assistendina, 1979-1990 Eesti Rahva Muuseumis filmioperaatori ja fotograafina ning 1990-2000 Eesti Keele instituudis laborandi ja teadurina. Alates aastast 2000 on Kirjandusmuuseumi vanemteadur. Ta on läbi viinud rahvausundi alast loengukursust TÜ usuteaduskonnas. Laulab Tartu setu meestelaulukooris Liinatśuraq. Lintrop kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 2010.

Lintrop debüteeris luuletustega Tartu Riikliku Ülikooli ajalehes 1979. aastal. Tema esimene luulekogu „Asuja“ ilmus 1985. aastal. See pälvis kriitikutelt heatahtliku vastukaja. Luuletused on põhiolemuselt filosoofilis-kaemuslikud. Seejärel keskendus autor folkloristlikule uurimistööle. 2000. aastal ilmus teine kogu „Sõnaristi“. Selles leiduvaid luuletusi on võrreldud Heiti Talviku ja Uku Masingu luulega, aga ka nooremate kaasaegsete luuletajatega nagu Doris Kareva või Hasso Krull. Lintropi hilisem luule seostub budismiga. Sellega jätkab ta eesti luules voolu, mille varasemad peaesindajad on Ernst Enno ja Uku Masing.

Lintrop on kirjutanud ka proosaraamatuid, näiteks päeviku Itaalias veedetud ajast „Imeline koda“ (2014) ning reisiraamatud Himaalajast („Tõusta mägede õlule. Luuletaja Himaalajas“, 2018) Hispaaniast („Minagi olin Jaakobiteel“, 2020) ja soomeugrilaste aladelt („Soome-ugri reisid”, 2022). Kõrvuti vahetute reisielamustega koosnevad Lintropi reisipäevikud folkloristika, filosoofia ja religiooniga piirnevatest essee-laadsetest mõtisklustest.

Lintrop on tõlkinud vene ja soome keelest luuletusi ning handi ja mansi keelest rahvaluulet.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Asuja. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 47 lk.
Sõnaristi. Tartu: Ilmamaa, 2000, 67 lk.
Annapurna. Tartu: Ilmamaa, 2010, 127 lk.
Õhtud sõidavad õue. Tartu: Ilmamaa, 2011, 135 lk.
Uksed ja inimesed. Luulepäevik talv 2010 – sügis 2011. Tartu: Ilmamaa, 2012, 149 lk.
Orus ja mäel. Tartu: Ilmamaa, 2013, 117 lk.
Päev on ulakas plika. Luulet aastaist 2013-2015. Tartu: Ilmamaa, 2016, 70 lk.
Söepõletaja. Luulet aastatest 1984-2018. Aadami (Kastre vald): Kamsuraamat, 2018, 116 lk.
Viimased sada sekundit. Tartu: Ilmamaa, 2021. 95 lk.
Hämara laulud. Tartu: Ilmamaa, 2022. 111 lk.
Pilvekindral: luulet aastatest 2022-2025. Tartu: Ilmamaa, 2026. 119 lk.

Reiskirjad
Imeline koda. Tartu: Ilmamaa, 2014, 188 lk. [Päevik Mazzanost.]
Tõusta mägede õlule. Luuletaja Himaalajas. Tallinn: Go Group, 2018, 439 lk.
Minagi olin Jaakobiteel. Tartu: Ilmamaa, 2020, 187 lk.

Folkloristika
Udmurdi rahvausundi piirjooni. Tartu: Tartu Ülikool, 1993, 110 lk.
Šamaaniraamat. Tartu: Ilmamaa, 1995, 180 lk.
Udmurdi usund. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2003, 256 lk.
Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja-Euraasia rahvaste usundist. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014, 327 lk.
Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016, 160 lk.
Soome-ugri reisid. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2022. 335 lk. [Reisikirjad.]