Uku Masing

Uku Masing (aastani 1937 Hugo Albert Masing, 11. VIII / 30. VII 1909 – 25. IV 1985) oli eesti luuletaja, teoloog, usundiloolane, folklorist ja filoloog. Tema erakordsed vaimsed võimed, lai haare ja karisma on teinud temast müütilise figuuri eesti kirjandus- ja humanitaarsetes ringkondades.

Masing sündis Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas talupidajate perre. Vanemad olid hernhuutlased. Õppis Raikküla 6-klassilises ministeeriumikoolis ja Tallinna II Reaalkoolis. 1926. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1930. aastal magistrikraadiga. Masing esitas doktoritöö „Der Prophet Obadja” kaitsmiseks juba 1935. aastal, ent mitmetel põhjustel, sh sõda, kaitses selle alles 1947. 1935 ilmus ka Masingu esimene luulekogu “Neemed Vihmade lahte”. Alates 1937. aastast Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo dotsent, alates 1938 professori kohusetäitja Vana Testamendi ja semiidi keelte alal. 1940. aasta juunipöörde järel TÜ usuteaduskond suleti. Saksa okupatsiooni aastatel see küll taasavati, ent alates 1942. aastast Masing loobus pealekaebuse tõttu tööst ülikoolis ja elatas end juhuslike, peamiselt tõlke- ja kirjatöödega.

Nõukogude võimu kehtestamise järel muutus Uku Masing ametivõimude silmis persona non grataks. 1946-1964 töötas ta EELK Konsistooriumi teadusliku sekretärina ning Usuteaduse Instituudi õppejõuna, vähesel määral avaldas Masing artikleid Praha Ülikooli Usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum ning Eesti väljaannetes. Masingu mahukast luuleloomingust ilmus tema eluajal paguluses (Itaalias, Rootsis ja Kanadas) vaid viis kogu. Põhiliselt elasid Uku ja Eha Masing kuni Uku surmani Eha palgast, mille ta teenis Tartu psühhoneuroloogiahaigla registratuuris töötades. Kogu Uku Masingu akadeemiline ja loometegevus Nõukogude okupatsiooni ajal möödus Tartus sisepaguluses. Ta tõlkis, kirjutas luulekogusid ning suure hulga teoloogia-, usundiloo-, folkloristika- jm alaseid uurimistöid ilma erilise lootuseta neid avaldada. Sellest hoolimata oli Uku Masingul eesti haritlaskonna seas suur mõju. Paljud Masingu kirjatööd ringlesid laialt samizdat-väljaannetena. Ka vaimse õpetajana saavutas Masing kultusliku staatuse. Eriti autoriteetne oli Masingul 1960. aastate luuletajate ning humanitaaride põlvkonna hulgas.

Masing oskas kümneid keeli: teiste hulgas ladina, kreeka, sanskriti, tiibeti, sumeri, akkadi, pärsia ning kopti keelt, tähtsamaid semiidi, germaani, romaani, slaavi, soomeugri, samojeedi ja polüneesia keeli, samuti jakuudi, tšuvaši, vainahhi ja tamili keelt ning mitmeid indiaani keeli. Oma produktiivsematel aastatel luges ta üle tuhande lehekülje päevas, seejuures oli tal loetu suhtes eideetiline mälu: ta suutis peast tsiteerida lehekülgede kaupa. Masing oli sünesteetik, näiteks nähes muusikat voogavate piltidena.

Masingu mahukas luulelooming on tihedalt seotud tema arvukate teiste huvidega usundiloo, folkloristika, ulmekirjanduse, astronoomia, muinasjuttude jms vallast. Tema luuletused on sõnaohtrad ja kujundiküllased ning täis allusioone, mis realugejalt eeldavad entsüklopeedilist uurimistööd. Samal ajal on Masingu luule kohati väga aistiline, püüdes intensiivsete ning sünesteetiliste meeleliste tajude edasiandmise poole. Masing luules peegeldub teda läbi elu saatnud pürgimine müstilis-religioosse kogemuse järele, mis teda täiesti uueks inimeseks muudaks. Suur osa Masingu luulest, ent ka muudest kirjatöödest on pühendatud praegusaegse julma, loomaliku ja ebatäiusliku inimkonna sõimamisele. Masing igatses psühholoogiliselt, sotsiaalselt ja ka bioloogiliselt hoopis kõrgemal arenguastmel paikneva olendi järele, “kelle kõrval praegused inimesed on nagu amööbid meie kõrval”, ning niisugustest inimjumalatest koosneva ühiskonna järele.

Uku Masing ka tõlkis palju: muu hulgas klassikalisi kirjanduslikke tekste kreeka, araabia, sanskriti, kopti, sumeri, ladina, heebrea, süüria, saksa jt keeltest, ent ka kaasaegset kirjandust, näiteks ohtralt Rabindranath Tagore’i luuletusi, Claude Houghtoni romaani “The Passing of the Third Floor Back” ning Šmuel Josef Agnoni loomingut. Masingu elu lõpuperioodi muinasjutuhuvi avalikuks väljenduseks jäi katalaani muinasjuttude kogumiku koostamine ja ilmutamine (1985).

Masingu käsikirjalist pärandit on alates 1990. aastatest hallanud Uku Masingu Kolleegium ning publitseerinud kirjastus Ilmamaa. Paljud tööd ent on tänase päevani (2026. aasta seisuga) ilmumata.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Hugo Masing, Neemed Vihmade lahte: 1930-1934. Autori illustratsioonid. Tartu: Akadeemiline Usuteadlaste Selts, 1935, 72 lk. [2. trükk: eessõna Ivar Ivask, Stockholm: Vaba Eesti, 1959, 126 lk; 3. trükk: Toronto: Maarjamaa, 1985, 72 lk.]
Džunglilaulud. Stockholm: Vaba Eesti, 1965, 89 lk. [Luulekogu pealkiri sündis eksitusest, õige olnuks ‘Džunglilinnud’.]
Piiridele pyydes. Rooma: Maarjamaa, 1974, 63 lk.
Udu Toonela jõelt: 1930-1943. Rooma: Maarjamaa, 1974, 124 lk.
Aerutades hurtsikumeistriga 1937-1947. Toronto: Maarjamaa, 1983, 63 lk.
Kirsipuu varjus, 1948-49. Scarborough (Kanada): Maarjamaa, 1985, 75 lk.
Ehatuule maa. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1988, 77 lk.
Inimeselaps: valik luulet. Koostanud Uku Masingu Kolleegium. Tartu: Ilmamaa, 2016, 184 lk.

Kogutud luule
Luule. I. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; autori illustratsioonid. Tartu: Ilmamaa, 2000, 391 lk. [Sisu: ‘Roheliste radade raamat’, ‘Udu Toonela jõelt’, ‘Aerutades hurtsikumeistriga’, ‘Kirsipuu varjus’.]
Luule. II. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; illustratsioonid: Herman Talvik. Tartu: Ilmamaa, 2001, 407 lk. [Sisu: ‘Neemed Vihmade lahte’, ‘Miikaeli liturgiad’, ‘Roosikrantsi palved’, ‘Ehatuule maa’, ‘Džunglilinnud’, ‘Itkud isale’, ‘Itkud õele’.]
Luule. III. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; märkmeid kogunud ja kirjutanud Ilmar Vene jt; kujundanud ja illustreerinud Evi Tihemets. Tartu: Ilmamaa, 2002, 292 lk. [Sisu: ‘Hannolaul’, ‘Unenägija tessaraktist’.]
Luule. IV. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; märkmeid kogunud ja kirjutanud Kalle Kasemaa jt, illustratsioonid: Naima Neidre. Tartu: Ilmamaa, 2003, 383 lk. [Sisu: ‘Lohe vari’, ‘Piiridele pyydes’, ‘Hurtsik lammutaks enda’, ‘Surija Sandiristilt’.]
Luule. V. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel, märkmeid kogunud ja kirjutanud Amar Annus jt. Illustratsioonid: Uku Masing. Tartu: Ilmamaa, 2004, 285 lk. [Sisu: ‘1343’, ‘Rubaiid’, ‘Tarbetud õpetussalmid’, ‘Gudea ja Hoosea’, ‘Rahast ja võimust’, ‘Georg Müller’, ‘Kurtes Taevaskoja varisevat kallast’.]
Luule. VI. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks: märkmeid kogunud ja kirjutanud Kalle Kasemaa, Külliki Kuusk, Pille Mänd, Lauri Sommer, Teet Toome, Jaan Pelt. Illustratsioonid: Ilse Leetaru. Tartu: Ilmamaa, 2005, 308 lk. [Sisu: ‘Saadik Magellani pilvest’, I-III.]
Liblikad õitsevail ohakail. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Mari-Liis Tammiste, saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022, 136 lk. [Käsikirjaline luule, 1. köide.]
Elada unenäos : (1930–1934). Koostanud Hando Runnel; toimetanud ja saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022, 223 lk. [Käsikirjaline luule, 2. köide.]
Pilved on palvevaibad : (Juuli 1934 – jaanuar 1935). Koostanud Hando Runnel, toimetanud ja saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2023, 288 lk. [Käsikirjaline luule, 3. köide.]
Olla sulle hää : (1. veebruar – 31. detsember 1935). Koostanud Hando Runnel, toimetanud ja saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2024, 128 lk. [Käsikirjaline luule, 4. köide.]
Sinu silmad on otsatu tuul (1936). Koostanud, toimetanud ja saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2025, 248 lk. [Käsikirjaline luule, 5. köide.]

Romaan
Rapanui vabastamine, ehk, Kajakad jumalate kalmistul. Järelsõna: Hando Runnel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 350 lk.

Esseed, artiklid, loenguskonspektid, monograafiad
Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Koostanud H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1993, 476 lk. [Artiklikogumik. 2., täiendatud trükk: 2008, 533 lk.]
Eesti usund. Tartu: Ilmamaa, 1995, 221 lk. [2., parandatud trükk: 1998.]
Budismist. Tartu: Ilmamaa, 1995, 285 lk.
Pessimismi põhjendus. Koostaja ja järelsõna: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1995, 447 lk. [Artiklikogumik.]
Mälestusi taimedest. Järelsõna: Pille Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1996, 189 lk. [2. trükk: 2021.]
Meil on lootust. Koostajad Hando Runnel ja Urmas Tõnisson; võõrkeelsete artiklite tõlked: Kalle Kasemaa; sarja peatoimetaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1998, 415 lk. [Artiklikogumik. 2., parandatud trükk: 2009.]
Eesti vanema kirjakeele lood. Koostaja Anti Lääts. Tartu: Ilmamaa, 1999, 295 lk.
Üldine usundilugu. Järelsõnad: Tarmo Kulmar, Amar Annus. Tartu: Ilmamaa, 2000, 495 lk.
1343; Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa, 2002, 236 lk. [Kaks kirjutist Jüriöö ülestõusust.]
Keelest ja meelest; Taevapõdra rahvaste meelest, ehk, Juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa, 2004, 373 lk. [E-raamat: Eesti Digiraamatute Keskus, 2011.]
Polüneesia usund. Tartu: Ilmamaa, 2004, 397 lk.
Uku Masing ja Piibel. Koostanud Kalle Kasemaa, eessõna: Urmas Nõmmik. Tartu: Ilmamaa, 2005, 540 lk.
Aarded tellistes. Koostanud ja toimetanud: Mari-Liis Tammiste, Risto Järv, Kristi Salve. Tartu: Ilmamaa, 2011, 327 lk. [Uurimusi folkloristika alalt.]

Kirjavahetus
Uskuda, elada: 59 kirja Kiivitile. Koostanud Hando Runnel, saatesõna: Urmas Nõmmik. Tartu: Ilmamaa, 2006, 410 lk.
Kirjad Liile. Tartu: Ilmamaa, 2012, 343 lk. [Kirjad Alide Klemetsile. 2. trükk: Tallinn: Ekspress Meedia, 2017, 348 lk.]
Uku Masing, Vello Salo, Vaimusõdurid viletsuse ajal. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Tartu: Ilmamaa, 2013, 239 lk.
Uku Masing, Kalju Kirde, Kord kui me unistus uitis. Tartu: Ilmamaa, 2014, 127 lk. [Kirjavahetus puudutab suures osas ulmekirjandust.]
Uku Masing, Toomas Paul, Usalda ennast. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Tartu: Ilmamaa, 2015, 494 lk.

Uku Masingu kohta
Toomas Paul, Juhatus Uku Masingu juurde. – Akadeemia, nr 5, 1989, lk 1006–1023.
Ilmar Vene, Trotsija. Katse mõista Uku Masingut. Tartu: Ilmamaa 2001, 189 lk.
Lauri Sommer, Uku Masingu käsikirja “Saadik Magellani pilvest” (1959–1963) vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust”. Looming, nr 4, 2004, lk 576-602; nr 5, 2004, lk 728-747; nr 6, 2004, lk 885-916.
Põlvest põlve. Pühendusteos Uku Masingu 100. sünniaastapäeva puhul. Koostanud Hando Runnel ja Urmas Nõmmik. Tartu: Ilmamaa 2010, 223 lk. [Artikleid ja kirjutisi järgmistelt autoritelt: Evald Saag, Haljand Udam, Toomas Paul, Karl Aun, Jaak Peebo, Kristi Salve, Kaide Rätsep, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Urmas Nõmmik, Peep Audova, Vello Salo, Vello Salum, Jüri Kivimäe, Pille Runnel, Tõnu Luik, Anne Maasik, Kalle Kasemaa, Peep Ilmet, Ain Kaalep.]
Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100. Koostanud Arne Merilai. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, 2010, 527 lk. [Artikleid ja kirjutisi järgmistelt autoritelt: Karl Pajusalu, Andres Põder, Tõnis Lukas, Laine Jänes, Toomas Hendrik Ilves, Thomas Salumets, Ilmar Vene, Risto Järv, Kalle Kasemaa, Sven Vabar, Urmas Nõmmik, Arne Merilai, Aado Lintrop, Birute Klaas, Lauri Sommer, Toomas Paul, Janika Kronberg, Linnart Mäll, Thomas-Andreas Põder, Arne Hiob, Aile Tooming, Külliki Kuusk, Vallo Kepp, Aarne Ruben, Külli Habicht, Hando Runnel.]

Filmid Uku Masingu kohta
Uku Masingu maastikud: isikulooline filmitriloogia. Idee ja stsenarist Mikk Sarv, helilooja Rauno Remme, stsenarist ja režissöör-operaator Vallo Kepp. Tallinn: Estinfilm, 2009, 2 DVD-d, ~15 tundi. [Intervjuud rohkem kui 30 Masingut tundnud inimesega.
1. DVD:
– ‘Kitsas rada keset metsi’, Faama Film, 2000, 55m 40s
– ‘Inimesepoeg Valgel laeval’, Estinfilm, 2004, 77m
– ‘Surm on öömaja põllul’, Estinfilm, 2006, 70m
2. DVD:
– ‘Tõuseb tume puu täis kollaseid tiibu’, Estinfilm, 2008. Valik filmitriloogia aluseks olnud helisalvestisi ning video- ja tekstimaterjali. Lisaks sisaldab neljas osa Uku Masingu loengute lindistusi Usuteaduse Instituudis, Toomas Pauli intervjuud Uku Masinguga, valikut Uku Masingu kirju ja postkaarte kodustele ning filmide aluseks olnud intervjuude täielikke lindistusi, nende litereeringuid jpm.]