Andreas Kalkun

Andreas Kalkun (s. 28. IV 1977) on folklorist, luuletaja ning muusik.

Kalkun on sündinud Võru maakonnas Hakis, käinud koolis Värskas ning õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Ta on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis väitekirjaga „Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole“ (2011). Kalkun on töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu ning Helsingi Ülikoolis. Ta kuulub kirjandusrühmitusse Erakkond. Tema nõbu on muusik Mari Kalkun (sündinud 1986).

Andreas Kalkun on luulet avaldanud ajakirjanduses, setumurdeline luulekogu „Pääväraamat“ ilmus 2004. aastal. Kevadest sügisesse liikuva looduse ning õigeusu sümboolika ja rahvaluule motiivide taustal on kesksel kohal autori eneseotsingud.

Kalkun on keskendunud peamiselt (setu) folkloristika uurimisele, selles vallas on ta pälvinud ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemiad artiklite „Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides“ (2014) ning „Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis“ (2021, kaasautor Kersti Lust) eest ning Eesti Folkloristika aastapreemia (2016).

Kalkun on laulja setu meestelaulukooris Liinatśuraq, ansamblis Ütsiotsõ ning barokkmuusikaansamblis Grupeto.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Pääväraamat. Tartu: A. Kalkun, 2004, 61 lk.

Folkloristika
Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015, 311 lk.