Kersti Kivirüüt

Kersti Kivirüüt (sündinud 28. V 1975) on kooliõpetaja, haridusametnik ja kirjanik, kes on tuntust kogunud peamiselt noortele adresseeritud õudusromaanide autorina.

Kivirüüt sündis Tartus. Keskhariduse omandas Tartu 8. Keskkooli kirjandusklassis. 2008 lõpetas Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna lähiajaloo erialal, 2013 kaitses samas ülikoolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja magistrikraadi. Ta on panustanud haridusvaldkonda nii pedagoogi kui ka ametnikuna, töötades õpetajana Kuuste koolis, Tartu Puškini Gümnaasiumis ja Narva Eesti gümnaasiumis ning noorsootöötajana Tartu Maavalitsuses, hariduseksperdina Haridus- ja Teadusministeeriumis ning Haridus- ja Noorteametis. Peale selle on ta tegutsenud Kaitseliidu Tartu maleva Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonides.

Proosakirjanikuna on Kivirüüt viljelenud peamiselt etnoõuduse žanri, ammutades ainest eesti rahvaluulest ja kohapärimusest. Tavareaalsuse kujutamisse toob ta müstilisi olendeid ja paranormaalseid nähtusi, kujundades sel viisil hägusa piiri siin- ja sealpoolse maailma vahel. Alates 2009. aastast on ta avaldanud õudusjutte veebiajakirjades Algernon ja Reaktor, tema varasemad lühijutud on ilmunud kogumikus „Kaku kabel ja teisi tondijutte“ (2011). Mõned tema teosed on tõlgitud ungari ja aserbaidžaani keelde.

Filmiliku süžee ja vaimuka väljenduslaadiga noorteromaanis „Okultismiklubi“ (2009) on ajalooõpetaja ja tema 8. klassi õpilased Vana-Kuuste alevikus tunnistajaks paranähtustele, mille tagamaid nad innukalt uurima asuvad. Kodukandi pärimust tundma õppides jõutakse nii ammuse mõisaajaloo kui ka iidse rahvausundi seikadeni, mis omakorda juhatavad neid okultismiõpetuse saladuste juurde. Q-klubi paranormaalsed seiklused üleloomulike sündmuste kannul jätkuvad ka trillerromaani järgmises osas „Okultismiklubi 2“ (2011). Õudusromaani „Värav“ (2018) sündmused leiavad aset Peipsi-äärses rannakülas Meerapalus, kuhu pimeduse saabudes ilmuvad iidse raudvärava kaudu zombitaolised olevused. Kohalikele tuttava, kuid võõrastele hirmutava saladuse võti peitub ammustes ajaloosündmustes, mis jäävad Liivi sõja perioodi.

Krimisugemetega ajaloolise romaani „Mäng mõisa peale“ (2017) tegevustik viib 19. sajandi Tartusse, aga ka ümberkaudsesse mõisa- ja külaolustikku, kus loo peategelasel, end krahvina esitleval iirlasel on delikaatsete probleemide lahendaja kuulsus. Noored tegelased lahendavad müstilise juhtumi põnevusromaanis „Tuulte linn“ (2018), kus erinevaid epohhe ja ristuvaid inimsaatusi põimiv hoogne sündmustik rullub lahti peamiselt tänapäeva Aserbaidžaani territooriumil, kuid tekitab ka põnevad paralleele iidse skandinaavia Odini-müüdiga.

Satiiriline põnevik „Deemonitaltsutajad“ (2019) käsitleb omapärasel viisil Eesti haldusreformiga kaasnenud väärtuskonflikte, mis selginevad kohalikul tasandil võimu haaranud äärmuslike vaadetega ususekti liikmete ja noorte vabamõtlejate vastasseisus. Hilisema ajalooga tegeleb ka satiiriline kelmiromaan „Kiri Riiast” (2024), kus 20. sajandi alguse lagunevas tsaaririigis satub Tartu ajalooprofessori kätte suurem summa anarhistide raha Moskva kõrge ametniku palgamõrva eest tasumiseks.

Tõsiste koolieluprobleemidega tegeletakse romaanis „Mina, Raimo. 5. klass“ (2021), mis peegeldab antisotsiaalselt käituvate laste ängi ja kohanemisvalu, mida nad väljendavad läbi ropendamise, allumatuse ja väljakutsuva käitumise.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Okultismiklubi. Tallinn: Tänapäev, 2009, 167 lk.
Okultismiklubi 2. Inglitel puudub huumorimeel. Tallinn: Tänapäev, 2011, 158 lk.
Mäng mõisa peale. Tallinn: Tänapäev, 2017, 160 lk.
Tuulte linn. Tallinn: Pilgrim, 2018, 158 lk.
Värav. Tartu: Fantaasia, 2018, 125 lk.
Deemonitaltsutajad. Tallinn: Tänapäev, 2019, 220 lk.
Mina, Raimo. 5. klass. Tallinn: Tänapäev, 2021, 119 lk.
Kiri Riiast. Tallinn: Tänapäev, 2024, 184 lk.

Jutukogu
Kaku kabel ja teisi tondijutte. Tallinn: Canopus, 2011, 102 lk.