
Leo Kunnas (s. 14. XI 1967) on kirjanik, publitsist, reservsõjaväelane ja poliitik, kes on tuntust kogunud mastaapse haardega teadusulmeromaanide autorina.
Kunnas sündis Põlva maakonnas Orava vallas. Lõpetas Vastseliina põhikooli, keskhariduse omandas Venemaal. Aastatel 1989–1991 õppis Eesti Humanitaarinstituudis ning Helsingi Ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, sõjaväelise hariduse omandas 1991–1994 Soome Riigikaitsekõrgkoolis. Otsustas sõjaväelise karjääri kasuks, jõudis 2003. aastaks kolonelleitnandi auastmeni. Aastatel 2001–2007 oli ta Eesti Vabariigi kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülema asetäitja, kohusetäitja ja ülem. Aastal 2007 lahkus sõjaväeteenistusest. Seejärel on tegutsenud poliitikas, kuulus Riigikogu XIV ja kuulub XV koosseisu. Arvamusliidrina on ta meedias aktiivselt sõna võtnud kaitseväe, poliitika ja ühiskonnaelu teemadel. Ta on pälvinud mitmeid sõjaväelisi autasusid ja kirjanduspreemiaid, sealhulgas Betti Alveri debüüdiauhinna ja olnud korduvalt Eesti ulmeauhinna Stalker laureaat.
Kunnas debüteeris ajakirjas Looming jutustusega „Kustumatu valguse maailm“ (1990), mille tegevustik leiab aset 1980ndate keskpaigas noortekoloonias, vägivallaga täidetud vanglaseinte vahel. Romaan „Sõdurjumala teener“ (2001) peegeldab noorte eesti poiste ja nõukogude sõjaväeteenistuse kui jõhkra süsteemi vastasseisu, andes ühtlasi ettekujutuse sõdurifilosoofia kavakindlast kujundamisest, mille osaks on vankumatu tahe, sihiteadlikkus ja läbimõeldus.
Mahukas ulmeromaanide triloogia „Gort Ashryn“ (I – 2008, II – 2009, III – 2010) keskendub poliitilisele ja sõjalisele tegevusele planeedil Gort Ashryn kusagil tuhande aasta kauguses tulevikus, mil inimkond on taas pärast pikka pausi jõudnud omavahelise sõjani ning kus piirid inim- ja tehisintellekti vahel on võrdlemisi hägused. Läbivaks peategelaseks on kapten Anton Irv VIIIs, Eesti Vabadussõja kangelase 8. kloon, kes kujuteldavas tulevikus tegutsedes, kuid sealt ka minevikku naastes püüab väärata meeleheitlikke pöördeid võtva tulevikusõja kulgu ja taastada inimestega asustatud kosmosetsivilisatsioonis rahu.
Julgeolekuteemalisi spekulatsioone vahendab mahukas pseudodokumentaalne romaan „Sõda 2023“ (2016), kus kahe erineva riigikaitse stsenaariumi – „Taavet“ ja „Koljat“ – kaudu kirjeldatakse sõda Venemaaga. Ulmekirjaniku kujutlusvõimega loob autor kaks versiooni sõja puhkemisest, kus kirjelduste professionaalne detailitäpsus mõjub halastamatult realistlikuna. Kunnas on mängufilmi „1944“ (2015, režissöör Elmo Nüganen) stsenarist, samuti filmi loomist ja ajaloolist tausta avava raamatu „1944: filmiraamat“ (2015) koostaja.
Dokumentaalne militaarteos „Viiv pikas sõjas“ (2006) teeb põhjaliku sissevaate Eesti sõdurite argipäeva Iraagis, kajastades ühtlasi autori enda välismissiooni kogemust 2005. aastast. Ajakirjanduslike artiklite põhjal koostatud publitsistikateos „Takerdunud rünnak“ (2008) teadvustab lugejale Eesti riigikaitse võtmeprobleeme ja pakub välja lahendusi. Aktuaalsete sise- ja välispoliitiliste teemade vaagimist ning Vene ohu eest hoiatamist jätkab autor artiklikogumikes „Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II“ (2014) ja „Hüüdja hääl: takerdunud rünnak I-III” (2023).
A. O.
Romaanid
Kustumatu valguse maailm. Sõdurjumala teener. Tallinn: Tuum, 2001, 332 lk. [2. trükk: Tallinn: Tuum, 2006, 333 lk.]
Gort Ashryn I. Enne viimast sõda. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008, 420 lk. [2. trükk: 2023.]
Gort Ashryn II. Sõda. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2009, 530 lk. [2. trükk: 2023.]
Gort Ashryn III. Rahu. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, 472 lk. [2. trükk: 2023.]
Sõda 2023. Taavet / Koljat. Tallinn: Küppar & Ko, 2016, 512 lk.
Esseed ja artiklid
Viiv pikas sõjas. Märkmed Iraagi sõjast. Tallinn: Tänapäev, 2006, 239 lk.
Takerdunud rünnak. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008, 179 lk. [2. trükk: 2023.]
Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II. Tallinn: Hea Lugu, 2014, 262 lk. [2. trükk: 2023.]
Hüüdja hääl : takerdunud rünnak. I-III. Tallinn: Hea Lugu, 2023. 396 lk.