Martin Körber

Martin Georg Emil Körber (29./17. VII 1817 – 19./7. IV 1893) oli baltisaksa estofiil, ametilt luteri kiriku pastor, kelle sulest on ilmunud vanas eesti kirjaviisis vaimulikke ja ilmalikke luulekogusid. Ta tegutses Saaremaal Ansekülas. Tema ilmalikud luuletused, mis on loodud laulmise eesmärgil, väljendavad kodumaa-armastust talu- ja rannarahvale omaste väärtuste vaatenurgast. Organiseerides oma koguduses eestlastest laulukoori, sai Körberist üks peamisi Eesti laulupidude traditsiooni algatajaid.

Körber sündis Tartumaal Võnnu kirikumõisas pastori ja koduloouurija Eduard Philipp Körberi pojana. Körberite sugupuu vanim tuvastatud esindaja Jakob Körber (u 1608–1667) oli elanud Nieder-Auerbachis Vogtlandis Saksamaal. Saksamaalt siirdus 1725. aastal Baltikumi Martin Körberi vaarisa Johann Friedrich Körber. Mitu põlvkonda Martin Körberi esivanemaid isaliinis pidasid vaimulikuametit. Kümme esimest eluaastat idüllilises kirikumõisas ja tihe suhtlemine eesti talurahvaga kinnistasid Martin Körberisse loodus- ja kunstihuvi ning austuse rahvalike väärtuste vastu. Aastatel 1827–1836 õppis Körber Tartu gümnaasiumis ja 1837–1842 teoloogiat Tartu ülikoolis. Ülikooli lõpetamise järel oli ta kaks aastat Kuressaares kooliõpetaja, seejärel, ligi 30 aastat (1846–1875) Saaremaa Sõrve poolsaarel Anseküla pastor.

Körberi suurtööks vaimulikuna oli Lutheri väikese katekismuse (1529) eesti lugejateni toomine. Selle käsikirja kallal töötas ta seitse aastat. Esmatrükk ilmus 1864. aastal. Körberi vahendatud katekismus kujunes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses üheks levinumaks eestikeelseks raamatuks. Aastatel 1864–1939 ilmus sellest 58 trükki, kokku ligi 350 000 eksemplari. Körberi sulest ilmus mitmeid vaimulikke luuleraamatuid nagu „Taewa Löokenne“ (1862), „Taewa Kannel“ (1865), „Sarema Sioni laulik“ (1876–1878) ning ilmalikke luulekogusid, näiteks „Sörwema löoke“ (1862), „Sarema laulik“ (1864) ja ilmalike laulude kogu „Sarema Kuldnok“ (1879). Enamikus nendest kogudest leidub ka tõlkeid Körberit mõjutanud Saksamaa autoritelt, samuti lisas Körber teiste Eestis tegutsevate baltisaksa pastorite laule ja Sõrve talurahva omaloomingut. Körberi laulud mõjutasid samal ajal Ansekülas köstri-kooliõpetajana töötanud Peeter Südda värsse.

Võttes arvesse, et Körber polnud eestlane, võib tema luuleteoseid pidada tugevaks algupäraseks panuseks tärkavasse eesti luulekultuuri. Mõned tema saksa sentimentalistliku luule motiividel loodud laulutekstidest on tundepuhtuse ja harduse poolest üldtuntuks saanud ning saavutanud püsiva koha laulupidude repertuaaris. Körber lõi ise viise oma laulutekstidele. Hiljem on neid viisistanud mitmed heliloojad.

Aastatel 1862–1863 korraldas Körber Anseküla laulukooriga ilmalikke kontserte Kuressaare publikule ja 1863 Sõrves laulupeo kohalikule rahvale. Pärast emeriteerumist 1875. aastal elas Kuressaares, kus pühendus kodu-uurimisele. Körberi kodu-uurimusliku töö tulemuseks on saksakeelsed monograafiad „Bausteine zu einer Geschichte Oesels“ („Ehituskive Saaremaa ajaloo jaoks“, 1885) ja „Oesel einst und jetzt. I – III“ („Saaremaa enne ja nüüd“, 1887, 1899, 1915). Körberilt on ilmunud ka mälestusteraamat „Daheimbilder aus der Kindheit eines Livländers. I – II“ („Kodupildid ühe liivimaalase lapsepõlvest“, 1872–1873).

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Laste Sioni Kannel Anseküllas Sörwemaal. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 70 lk.
Sörwema löoke ehk 30 mönnusat laulo. Tallinn: J. H. Gressel, 1862, 38 lk.
Taewa Löokenne ehk mõnusad waimolikkod laulud. Tallinn: J. H. Gressel, 1862, 79 lk.
Laulud Sörwemaalt, mitme healega I. Tartu: H. Laakmann, 1864, 18 lk.
Sarema laulik, üks mönnus luggemisse raamat nore ja wanna rahwale. Ansekülla öppetaja kirjotud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1864, 60 lk.
Taewa Kannel ehk taewa löukesse II jäggo. Ued waimolikkud laulud. Ansekülla öppetaja tehtud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1865, 100 lk.
Laulud Sörwemaalt, mitme healega II. Tartu: H. Laakmann, 1867, 14 lk.
Taewa Karjane. Taewa Löukesse III. Jäggo. Waimolikkud laulud. Ansekülla öppetaja tehtud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1870, 56 lk.
Taewa teekond ehk taewa löukese IV jaggo. Ued waimolikkud laulud. Ansekülla öppetaja tehtud. Kuressaare: Assafrey, 1871, 77 lk.
Sarema Sioni laulik teel taewa linna. Laulo koggo kodduseks jummalatenistuseks, Ansekülla öppetaja kirjotud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1876, 173 lk.
Sarema Sioni laulik teel taewa linna. Laulo koggo kodduseks jummalatenistuseks, Ansekülla öppetaja kirjotud. II. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1878, 190 lk.
Sarema Kuldnok, ilmaliku laulude koggu, nore ja wanna rahwa melejahhutuseks, endise Ansikülla öppetaja kirjutud. Kuressaare: Ch. Assafrei pärijad, 1879, 135 lk.
Kadakas. Tartu: Loodus, 1939, 11 lk.
Laulud Sõrvemaalt. Koostanud Lydia Kivi. Kuressaare, 1989, 10 lk.

Usulise sisuga proosa
Hommiko ning Öhto palwed. Kurresare Ansekülla öppetaja kirjotud. Pärnu: W. Borm, 1855, 24 lk.
Palwed Pühhade aial. Anseküla öppetaja kirjotud. Tartu: H. Laakmann, 1856, 64 lk.
Armo-laud. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Tartu: H. Laakmann, 1857, 29 lk.
Iggapäwa Palwe-ramat. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Tallinn: Gressel, 1858, 24 lk.
Joulo-laps: Jesus. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Tallinn: Gressel, 1858, 21 lk.
Ello-pu. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Tallinn: Gressel, 1858, 22 lk.
Joulo and lastele. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Tallinn: J. H. Gressel, 1859, 14 lk.
Lapse palwe. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Tallinn: J. H. Gressel, 1859, 14 lk.
Jesus, so kunningas. Jutlus essimessel Kristusse tullemisse pühhal Ansekülla kirrikus tehtud. Pärnu: W. Borm, 1861, 24 lk.
Jesus, Kohtomöistia, ehk Wiimne pääw. Jutlus teisel Kristusse tullemisse Pühhal. Ansekülla kirrikus tehtud. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 26 lk.
Jesus, so Önnisteggia. Jutlus kolmandamal Kristusse tullemisse Pühhal. Ansekülla kirrikus tehtud. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 24 lk.
Jesus, Jummala Poeg. Jutlus neljandamal Kristusse tullemisse Pühhal Ansekülla kirrikus tehtud. Pärnu: W. Borm, 1861, 19 lk.
Joulotekond. 1. Joulopühha jutlus tehtud Ansekülla kirrikus. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 21 lk.
Maria ja ingel Kaabriel. Paasto Mariapäwa jutlus tehtud Anseküllas Sörwemaal. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 22 lk.
Joulo ö. Essimesse Joulo pühha Jutlus, Ansekülla kirrikus tehtud lastele. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1863, 15 lk.
Önsa Lutterusse weikenne Katekismus, ärraselletud. 1529. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1864, 152 lk.
Önnisteggia kutsumine armolauale. Ansekülla Öppetaja kirjotud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1865, 21 lk.
Jesus surma ärrawöitja. Jutlus essimessel üllestöusmisse Pühhal. Ansekülla kirrikus tehtud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1865, 18 lk.
Pühha koea armastus. Jutlus Ansekülla kirriko õnnistamisse päwal tehtud. Ansekülla kirriko ehhitamisseks. Kuressaare: C. Assafrey, 1865, 24 lk.

Ilmalik proosa
Kolm lilli waimolikko rohhoaedast. Ansekülla öppetaja kirjotud. Tartu: H. Laakmann, 1856, 19 lk.
Üks luggu, mis Sörwemaal sündinud. Tartu: H. Laakmann, 1856, 16 lk.