Jaak Järv

Jaak Järv (17./5. IV 1852 – III 1920) oli prosaist ja publitsist, Eesti esimese algupärase romaani „Vallimäe neitsi“ autor.

Jaak Järv sündis Viljandimaal, alghariduse sai Nõo kihelkonnas Rõhul. Iseseisvalt õppides tegi Järv vallakoolmeistri eksami ja töötas koolmeistrina. 1876. aastal läks ta Viljandisse, kus töötas Carl Robert Jakobsoni ajalehe Sakala juures. 1881. aastal omandas Järv Tartu Eesti Seitungi, mille viis järgmisel aastal Tallinna ja nimetas ümber Virulaseks. Selle juures töötasid mõnda aega ka näiteks tulevased eesti kirjanduse juhtautorid Eduard Vilde ja Juhan Liiv. Järv jätkas jakobsonlikku demokraatlikku suunda, seisis muuhulgas eesti keele õiguste eest ja oli mõisnikevastase hoiakuga. Ta käsitles töölistemaatikat, saades süüdistuse sotsialismiideede levitamises ja saadeti 1888 Baltimaadest välja; Virulane lõpetas ilmumise. Pärast Moskvas veedetud pagendusaja lõppu tuli Järv tagasi Tallinna, kus tegeles äriga, sajandi alguses ilmus mõnda aega (erinevate uute nimede all) ka Virulane, ent endist menukust see enam ei saavutanud. 1912. aastal läks Järv uuesti Moskvasse, kus elas kuni 1919. aastani, mil liikus edasi Samaara kubermangu Venemaal, kus 1920. aasta kevadel segastel asjaoludel hukkus Djoma jõel.

Ilukirjanduslikku tegevust alustas Järv 1870ndate aastate alguses. Lydia Koidula mõjutustega, ajastuomase patriootilise ja sentimentaalse motiivistikuga luulekogu „Lillekimbukene“ ilmus 1873. aastal. Ilukirjandusliku loominguga tegeles Järv enim Virulase päevil, mil peamiselt lehe lisas ilmus ka tema luulet ja kaasaja olusid kujutavat proosat. Tema loomingus oli täheldatav kaastunne vaesemate ja väetimate vastu ning kriitilisus mõisnike suhtes, näiteks jutustuses „Elsa“. Järve kõige olulisim teos on eesti esimeseks algupäraseks romaaniks peetav „Vallimäe neitsi“ (1885). Sündmusterohke melodramaatiliste sugemetega ajalooainelise romaani tegevustik leiab aset suuremas osas Põhjasõja aastail Tallinnas. Sündmuste keskmes on vapper ja õilis neiu Marta, kelle sünnisalapära ja elukäigu ümber sündmused sõlmuvad. Katoliikluse ja luterluse kokkupõrked on olulisel kohal nii selles romaanis kui ka jutustuses „Ristitütar“ (1891), mille keskmes on reformatsiooniliikumine. Ajaloolaineline on ka 1343. aasta Jüriöö ülestõusu sündmusi kajastav „Karolus“ (1892). Järve romantilise ja seiklusliku hoiakuga, ehkki skemaatilised ja mustvalged teosed olid omal ajal lugejate seas populaarsed.

Lisaks ilukirjandusele avaldas Jaak Järv mitmesuguseid brošüüre ja valgustuslikku publitsistikat, milles muutus järjest moraliseerivamaks. Viimastel eluaastatel Venemaal elades tundis huvi müstitsismi ja spiritismi vastu.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaan
Wallimäe neitsi: Algupäraline romaan Eesti minewikust. Tallinn: Virulane, 1885, 372 lk [järgmised trükid: 1906, 1908, 1923, 1997]

Lühem proosa
Ilm ja elu. 1. anne. Tallinn: A. ja J. Järv, 1890, 159 lk. [Jutud, õpetlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ilm ja elu. 2. anne. Tallinn: A. ja J. Järv, 1890, 158 lk. [Jutud, õpetlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ilm ja elu. 3. anne. Tallinn: A. ja J. Järv, 1890, 158 lk. [Jutud, õpetlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ilm ja elu. 4. anne. Tallinn: K. Busch, 1891, 158 lk. [Jutud, õpetlikud ja teaduslikud kirjutised ja laulud].
Ristitütar: Ajalooline jutustus Eestimaa Katoliku usu ajast. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 96 lk [2. tr 1892]
Wõitluste tormis ehk Uus Robinson: jutustus ühe naesterahwa imelikust elust. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 196 lk
Karolus: ajalooline jutustus Eesti minewikust. Tallinn: K. Laurmann, 1892, 136 lk [2. tr 1923]

Luule
Lillekimbukene: Esimene pihutäis 29 õies. Tartu: J. Järv, 1873, 35 lk

Varia
Itaalia tõetunnistaja Filoteo Giordano Bruno: Tema wahva wõitlemine ja hale surm. Tallinn: 1884, 24 lk
Inimesesoo häätegijad: Äratawad ja õpetlikud elulood suurtest häätegijatest. Tallinn: A. ja J. Järv, 1890, 150 lk
Joomise-katk ja wõitlemine tema wastu. Tallinn: A. ja J. Järv, 1890, 175 lk
Laste Palwe-Raamat: sünnis ja tululik ka kõigele noorele rahwale. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 64 lk
Sõnumed hukatuse ja õnnistuse teelt. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 72 lk
Waenlane söbra näol. Tartu: Ühendatud Eesti karskuseseltsid, 1892, 26 lk
Tunne iseennast!: Mötted ja töendused hinge suremata oleku üle. Tallinn: J. Järv, 1895, 58 lk
Naisterahwas süüpingis meeste ees. Moskva: J. Läte, 1912, 40 lk