Kristiina Ehin

Kristiina Ehin (18.VII 1977) on luuletaja, prosaist, tõlkija ja esineja, loovkirjutamise õpetaja.

Sündis Raplas luuletajate Andres Ehini ja Ly Seppeli (Ehini) tütrena. Õppis Rapla 1. keskkoolis 1983–1995 ning 1995–2001 Tartu Ülikoolis kirjandust ja rahvaluulet, omandades samal erialal 2004 ka magistrikraadi. 1997–1998 õppis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (Tartu Art College); õppis ka loovtantsu ja õpetas seda; oli Vodjal kooliõpetaja 2005. Alates 1996. aastast vabakutseline kirjanik. Ehin esineb tihti luulelugeja, jutustaja ja lauljana, nii üksi, koos abikaasa eksperimentaalmuusik Silver Sepaga kui ka ansamblites (rahvalaulugrupp “Sinimaniseele”, “Naised köögis”). Eesti esindajana osales ta Londoni 2012. aasta suveolümpiamängude kultuuriprogrammis Poetry Parnassus. Oli 2014. aastal Tartu kirjandusfestivali Prima Vista matroon. Õpetas Viljandi Kultuuriakadeemias loovkirjutamist 2011–2013, millega jätkas ka Tartu Ülikoolis. 2015–2016 TÜ vabade kunstide professor, 2017 Tartu linnakirjanik. Eesti Kirjanike Liidu ja kirjandusrühmituse „Erakkond“ liige (loodi 1997).

K. Ehin debüteeris luuletustega ajakirjanduses 1993, valik tekste ilmus „Erakkonna“ ühiskogumikus „Üheksavägine” (1997). Oma luuletajahääle leidis Ehin oma teise koguga „Simunapäev” (2003), mis pälvis sooja vastuvõtu ja Sirbi kirjanduspreemia. Ehini neljas kogu „Kaitseala” (2005), mis tugineb Soome lahes Mohni saarel majakavahina töötamise kogemusele, pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ning Gustav Suitsu luulepreemia. Kiitvaid hinnanguid sai ka üheksas kogu „Janu on kõikidel üks” (2020), mis tõi luuletajale Tammsaare ja Vilde kirjanduspreemiad.

Ehini laad on võluvalt haldjalik, õrnatundeline ja varjundirikas. Põimuvad habras naiselikkus ja tugev naisõiguslus, tähtis on side eesti ja soomeugri pärimuskultuuriga, murelik loodus- ja hingehoid, siiruse, puhtuse ja terviklikkuse ideaal. Ta on kord tõsine ja emalikult hoolitsev, siis humoorikalt vallatu ning oma isa tütrena sürrealistlikult mänguhimuline.

Alates 2000. aastate keskpaigast on Ehin avaldanud ka proosat, millele on iseloomulik mälestusliku ja realistliku põimimine pillava fantaasia ja metafoorikaga, mis on lugejale tuttav ka Ehini luulest. Iseäranis positiivset vastukaja leidis „Südametammide taga” (2024), mis võitis Vilde kirjandusauhinna ja Tartu Linnaraamatukogu auhinna „Tartu raamat”.

Tema tekste on esitatud nii ansamblite poolt kui ka üldlaulupeol, Ülo Kriguli oratoorium “Swan Bone City” pälvis nii kodumaise kui ka rahvusvahelise tunnustuse. Mitmete ingliskeelsete luule-, aga ka proosa- ja kuuldemängude tõlgete kõrval on K. Ehini loomingut avaldatud veel paarikümnes keeles. Tema ise on vahendanud kirjandust inglise (F. Forsyth, P. Fitzgerald, R. Bly) ja sloveeni keelest.

Kristiina Ehin on pälvinud ohtralt kirjandusauhindu. Lisaks ülalnimetatutele veel järgmised:
– Corneliu M. Popescu luuleühingu Euroopa tõlkeluule auhind kogumiku “The Drums of Silence” (tlk Ilmar Lehtpere) eest (2007)
– Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse aastaauhind rahvusvahelise Täiskuu luulefestivali organiseerimise eest (2008)
– Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia (2008)
– Luuleraamatu Ühingu (The Poetry Book Society) soovitusliku tõlke auhind kogumiku “The Scent of Your Shadow” eest (2010)
– stipendium “Ela ja sära” (2010)
– Rahvusvaheline Hõbedase Tindipoti auhind (International Silver Ink Bottle Prize, antakse välja Lätis) kogumiku “The Scent of Your Shadow” (tlk Ilmar Lehtpere) eest (2010)
– Corneliu M. Popescu luuleühingu Euroopa tõlkeluule auhinna nominent kogumikuga “1001 Winters” (tlk Ilmar Lehtpere, 2013)
– Virumaa kirjandusauhind (2014, “Paleontoloogi päevaraamatu” eest)
– Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016)
– Tartu linnakirjaniku stipendium (2017)

A. M.

Raamatud eesti keeles

Luule
Kevad Astrahanis: luuletusi 1992-1999. Tallinn: Huma, 2000, 51 lk.
Simunapäev. Tallinn: Huma, 2003, 44 lk.
Luigeluulinn. Tallinn: Huma, 2003, 44 lk.
Kaitseala: Mohni 2004-2005. Tallinn: Huma, 2005, 154 lk.
Emapuhkus. Toimetaja Ly Ehin; kujundaja Lemmi Kuulberg; kaanepildid: Kristiina Ehin. Tallinn: Pandekt, 2009, 107 lk.
Viimane monogaamlane, [1. köide]: luuletused 2009-2011. Joonistused: Kristiina Ehin; kujundus: Lemmi Kuulberg, Diego Almeyda, Eliisa Ehin. Tallinn: Pegasus, 2011, 78 lk.
Kohtumised: luulet 2012-2016. Toimetajad Ly Ehin, Kristel Ress; fotod: Kristiina Ehin jt. Tartu: [Kristiina Ehin], 2017, 159 lk.
Aga armastusel on metsalinnu süda: luuletusi aastatest 2016-2018. Tartu: K. Ehin, 2018, 88 lk.
Janu on kõikidel üks. Tartu: K. Ehin, 2020, 135 lk.
Janu on kõikidel kaks. Tartu: K. Ehin, 2022, 135 lk.

Proosa
Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine: uudisjutud ja kirjad. Toimetaja Ly Seppel; joonistused: Eve Kask, kujundus: Jüri Kaarma. Tallinn: Huma, 2006, 92 lk.
Viimane monogaamlane. [2. köide]: jutud 2009-2011. Joonistused: Kristiina Ehin; kujundus: Lemmi Kuulberg, Diego Almeyda, Eliisa Ehin. Tallinn: Pegasus, 2011, 96 lk.
Kristi Jõeste, Kristiina Ehin, Kirjatud teekond. Toimetaja Anu Pink; joonised ja skeemid: Kristi Jõeste, Anu Pink, kujundus: Mariann Einmaa; fotod: Kristi Jõeste jt. Türi: Saara Kirjastus, 2012, 119 lk.
Paleontoloogi päevaraamat. Toimetaja Ly Seppel, Tartu: Petrone Print, 2013, 270 lk. [Mälestused. Juurdetrükk 2015.]
Südametammide taga. Tartu: Loomepuhkus, 2024, 254 lk.