Kalju Ahven

Kalju Ahven (11. IX 1921– 26. VII 1946) oli luuletaja.

Ahven sündis Räpina paberivabriku raamatupidaja pojana. Ta õppis aastatel 1929–1935 Räpina algkoolis, aastatel 1935–1939 Räpina aianduskeskkoolis ja aastatel 1942–1943 Tartu Õpetajate Seminaris. Alates 1943. aasta märtsist oli ta Saksa armee teenistuses Tartu sõjaväehaiglas.

1944. aasta veebruaris mobiliseeriti Kalju Ahven tegevväkke ning ta tegi kaasa taganemisteekonna Tartust Saaremaa kaudu Danzigisse. Sõjarännakul 1945. aastal vigastas Ahven jalga. Ta oli ravil laatsaretis ja Bad Elsteri sanatooriumis. Järgnesid sõjavangilaagrid Taanis ja Holsteinis Saksamaal. Rängad elutingimused ei lasknud paraneda kopsutiisikusel ning ta suri sõjavangina Lübeckis. Ahven on maetud Lübecki Vorwerki kalmistule.

Ahven alustas värsside kirjutamist kooliaastatel, kuid tema luuletusi hakati trükkima postuumselt väliseesti ajakirjanduses. Ahvena kaaslane sõjavangilaagrist Otto Alexander Webermann kogus säilinud käsikirjad, kirjutas nendest doktoriväitekirja „Kalju Ahven. Leben und Werk eines estnischen Dichters der Gegenwart” (Göttingen, 1951) ning andis välja postuumse luulekogu „Kas mäletad?” (1956).

Luulekogus leidub nii kirjakeelseid kui ka võrumurdelisi kodumälestusi, loodus- ja lembemotiive. Luuletused on nukratoonilised ja järgivad vanemale eesti luulele omaseid klassikalisi värsivorme.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Kas mäletad? Luuletusi 1939–1946. Stockholm: Vaba Eesti, 1956, 96 lk.
Kolm Ahvenat: Kalju, Heino, Lembitu luulet. Tallinn: E. Ahven, 2002, 204 lk.