Milvi Seping (18. IX 1929 – 19. VIII 2022) oli luuletaja ja lühiproosa autor.
Seping sündis Viljandimaal Põltsamaa vallas Paduvere külas talupidaja perekonnas. Ta õppis Paduvere ja Vitsjärve Algkoolis. Lõpetanud õpingud üldhariduslikus koolis, asus ta õppima Tartu Tööstuskooli nr. 12. Seping töötas aastatel 1948–1971 montaažilukksepana Tartu Kontrollaparatuuri Tehases (nn „Postkastis”), mis tootis komponente Nõukogude sõjalennukitele. Hiljem töötas Seping aiandis ja põllumajanduse alal, seejärel oli kutseline kirjanik Tartus. Ta on Kirjanike Liidu liige alates 1975. aastast. Seping on osalenud Tartu Noorte Autorite Koondises.
Seping hakkas luuletusi avaldama alates 1951. aastast. Esimene luulekogu „Heliseval sillal“ ilmus 1961. aastal. Selles luulekogus valdavad tööga seotud teemad.
Milvi Sepingu hilisemas loomingus asenduvad tehasemotiivid maa-ainestikuga. Kolhoosiküla inimeste tööd ja mõtteviisi peegeldab 17 luuletusest koosnev tsükkel „Kivikorjaja laulud“, mis pälvis Kirjanike Liidu 1977. aasta poeemivõistlusel kolmanda auhinna ja ilmus koguteoses „Poeemipõimik“. 1985. aastal ilmus Sepingult lühiproosakogumik „Värvilised linnud“. Selleski raamatus vaatleb autor tööinimeste, eriti vanemate inimeste jaoks elulisi teemasid.
Milvi Sepingu luulelaad on lihtne ja otsekohene, värsid kasutavad mitmesuguste variatsioonidega lõppriime. Tema lüüriline tegelane armastab oma tehasetööd, kuid samas on loodus talle kui maalapsele asendamatult lähedane. Luuletuste teiseks teemaringiks on loodus ja armastus.
L. P.
Luule
Milvi Sepping, Heliseval sillal. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 64 lk.
Urvad üle müüride. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 84 lk.
Külmamailane. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 70 lk.
Lühiproosa
Värvilised linnud. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 135 lk.