A. H. Tammsaare

A. H. Tammsaare (kodanikunimi Anton Hansen, mõnikord nimetatud ka Anton Hansen Tammsaareks, 20. I 1878 – 1. III 1940) oli proosakirjanik, näitekirjanik ja esseist, eesti kirjandusklassik. Tema eepiline romaanipentaloogia „Tõde ja õigus“ on üks eesti kirjanduse määravamaid teoseid.

Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus kümnest lapsest neljandana sündinud Anton Hansen valis oma pseudonüümiks isatalu nime. Pärast erinevate ajalehtede juures ajakirjanikuna töötamist aastatel 1903–1907 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust, teenides elatist ajakirjaniku ja teatrikriitikuna. Raske tuberkuloosi tõttu oli Tammsaare sunnitud 1911. aastal õpingud katkestama ja elas aasta aega oma venna juures eraldatud metsakülas Põhja-Eestis Koitjärvel. Haigusest taastumiseks tegi Tammsaare reisi Kaukaasiasse (1912–1913), mis oli tema ainus reis väljapoole Eestit. Pärast keerulist maooperatsiooni 1914. aastal elas Tammsaare oma venna perekonna juures kuni 1919. aastani, mil ta abiellus ja kolis Tallinna. Tammsaare oli elukutseline kirjanik kuni surmani.

Tammsaare debüteeris 1900. aastal proosalugudega ajalehes Postimees. Kasutades omaenda kogemusi talus ja erinevates maakohtades elamisest inspiratsioonina miljöö, tegelaste ja konfliktide loomisel, kujutab Tammsaare oma lugudes igapäevast külaelu. Tudengipõlves mõjutas Tammsaaret teatud määral Noor-Eesti liikumine, mis avaldub impressionistlikes „üliõpilaslugudes“ („Pikad sammud“, 1908, „Noored hinged“, 1909 ja „Üle piiri“, 1910), kus esiplaanil on tegelaste sisemaailma põhjalik kujutamine ja põhirõhk on noorte intellektuaalide vahelistel suhetel linnakeskkonnas. Need lood peegeldavad Tammsaare huvi oma aja sotsiaalsete ja sooküsimuste, sealhulgas naiste emantsipatsiooni vastu. 1915. aastal avaldas Tammsaare kunstiliste muinasjuttude ja miniatuuride kogumiku „Poiss ja liblik“, mis hõlmab kirjutisi aastatest 1909–1915. Lühijutt „Varjundid“ (1917), kus Musta mere ääres asuvas rannikuäärses pansionaadis toimub traagiline armastuslugu, on tema viimane linnajuttude kogu.

Tammsaare esikromaan „Kõrboja peremees” (1922) keskendub kahele talule, Katkule ja Kõrbojale, ning nende kahe pärija varjatud vastastikusele külgetõmbele. Pealtnäha lihtne lugu Kõrboja talule uue peremehe otsimisest on esitatud keerulises narratiivses vormis ja kasutab piibellikku sümboolikat. Laiemal tasandil analüüsib Tammsaare romaan 20. sajandi alguse taasiseseisvunud Eesti Vabariigi külaelu probleemistikku.

Tammsaare peateoseks on ajasturomaan „Tõde ja õigus”, I-V (1926–1933), mis esitab umbes 50 aasta pikkuse panoraami Eesti elust, alates 19. sajandi viimasest kolmandikust. See jõgiromaan on kirjutatud tegelaste võitlusest nelja erineva jõuga – maa, Jumala, ühiskonna ja iseendaga, mis kõik viivad allaandmiseni ning tõde ja õigus jäävad suhtelisteks mõisteteks. Kogu teose keskseks tegelaseks on Vargamäe Andrese poeg Indrek Paas, kelle elutee lapsepõlvest isatalus läbi kooliaastate Tartus ja osalemise 1905. aasta revolutsioonis, aga ka traagiline abielu varases kodanlikus Eesti Vabariigis, mis sunnib teda lõpuks isatalusse tagasi pöörduma, loob raami autori laiaulatuslikele mõttearendustele inimühiskonna ja kultuuri arengu kohta.

Pärast oma suurteose lõpetamist pöördus Tammsaare romantilisemate teemade poole ja avaldas romaani „Elu ja armastus” (1934), mis on psühholoogiline armastuslugu noorest maaneiust ja peenest ärimehest, kelle moraalselt kahepalgeline isiksus annab aluse romaani paradoksaalsetele elukäsitlustele. Järgmisel aastal ilmus teos „Ma armastasin sakslast” (1935), mis kujutab traagilist suhet eesti noormehe ja baltisaksa neiu vahel, kes ei suuda oma armastuse nimel mineviku sotsiaalseid barjääre murda. Tammsaare viimane teos oli „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939). Kasutades eesti mütoloogiast ja Piiblist pärit arhetüüpseid tegelasi, loob Tammsaare satiiri rahakeskse kodanliku ühiskonna kohta.

Lisaks proosateostele kirjutas Tammsaare ka kaks näidendit. „Juudit” (1921) tõlgendab vastavat piibliraamatut, kuid Tammsaarel ei ole Juudit ajendatud patriootlikest tunnetest, vaid pigem soovist võita Olovernese armastus ja võimuiha. „Kuningal on külm” (1936) on kibe allegooria 1930. aastate poliitilise tühjuse kohta.

Tammsaare oli ka esseist ja publitsist, avaldades kogumikud „Sõjamõtted” (1919) ja „Sic Transit” (1924), essee „Keelest ja luulest” (1915) ning ülevaate „Hiina ja hiinlane” (1938). Ta tõlkis eesti keelde Oscar Wilde’i, Selma Lagerlöfi, Joseph Conradi, H. G. Wellsi, G. B. Shaw’, John Galsworthy, Knut Hamsuni, Fjodor Dostojevski ja paljude teiste teoseid. Tammsaare kogutud teosed ilmusid 18 köites aastatel 1978–1993.

A. N.

Kadriorus asuva Tammsaare Muuseumi koduleht
Tammsaare sünnipaigas asuva muuseumi koduleht

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kõrboja peremees. Tallinn: Maa, 1922, 176 lk. [Järgnevad trükid: 1926, 1926, 1943, 1946, 1958, 1967, 1970, 1976, 1980, 2000, 2004, 2007, 2016, 2018, 2022, 2024, 2025.]
Tõde ja õigus, 1. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 605 lk. [Järgnevad trükid: 1929, 1940, 1942, 1946-1947, 1946, 1947, 1958, 1952, 1964, 1974, 1981, 2003, 2010, 2017, 2018, 2019, 2020, 2025, 2026.]
Tõde ja õigus, 2. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 578 lk. [Järgnevad trükid: 1938, 1947, 1947, 1954, 1965, 1981, 2009, 2012, 2013, 2014, 2019.]
Tõde ja õigus 3. Tallinn: Tartu: Noor-Eesti, 1931, 440 lk. [Järgnevad trükid: 1947, 1947, 1954, 1968, 1982, 2009, 2012, 2013, 2014, 2017, 2020.]
Tõde ja õigus 4. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 454 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 1948, 1948, 1956, 1969, 1983, 2009, 2013, 2014, 2017, 2021.]
Tõde ja õigus 5. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 440 lk. [Järgnevad trükid: 1936, 1948, 1948, 1957, 1969, 1983, 2004, 2013, 2015, 2017, 2021.]
Elu ja armastus. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 384 lk. [Järgnevad trükid: Toronto: Orto, 1951, 351 lk; 3. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 386 lk; 4. trükk: ’Kogutud teosed, 11. köide’, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 344 lk; 5. trükk: Tallinn: Hea Lugu, 2014, 303 lk; 2019, 2024.]
Ma armastasin sakslast. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 272 lk. [Järgnevad trükid: 1956, 1964, 1984, 2007, 2014, 2022.]
Põrgupõhja uus vanapagan. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 296 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 1946, 1946, 1952, 1954, 1970, 1970, 1975, 1985, 2000, 2018, 2024.]
Tõde ja õigus: algus. Koostaja Kaupo Meiel. [Tallinn]: Postimees, 2019, 127 lk. [Raamat toob kokku tsitaadid Anton Hansen Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” esimesest osast ning kaadrid režissöör Tanel Toomi samanimelisest filmist.

Lühiproosa
Raha-auk: Pildid Läänemaalt. Tallinn: Sõnumed, 1907, 92 lk. [2. trükk: Tallinn: Maa, 1914, 123 lk; 3. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1920, 123 lk.]
Uurimisel. Tallinn: [s.n.], 1907, 110 lk. [2. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1922, 106 lk.]
Pikad sammud: uudisjutt. Tartu: Noor-Eesti, 1908, 139 lk. [2. trükk: Tallinn: Varrak, 1921, 112 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
Noored hinged. Tartu: Noor-Eesti, 1909, 221 lk. [2. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1923, 116 lk; 3. trükk: ’Kogutud teosed, 4. köide: Novellid (1922-1939); Meie rebane’, Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 303 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2014.]
Üle piiri. Tartu: Noor-Eesti, 1910, 163 lk. [2. trükk: Tallinn: Varrak, 1923, 163 lk.]
Wanad ja noored: kolm novelli. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 165 lk.
Poiss ja liblik. Jurjev: Noor-Eesti, 1915, 102 lk. [2., täiendatud trükk: Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1922, 130 lk.]
Kärbes. Tallinn: Maa, 1917, 184 lk. [2. trükk: Tallinn: Varrak, 1924, 190 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2011.]
Varjundid. Tartu: Noor-Eesti, 1917, 131 lk. [2. trükk: Tallinn: Varrak, 1923, 125 lk.]
Pöialpoiss. Tallinn: Varrak, 1923, 183 lk.
Kaks paari ja üksainus: ning teised jutustused. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 103 lk. [E-raamat: Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinn: Digira, 2014.]
Vanad ja noored: jutustus. Tallinn: Varrak, 1924, 113 lk. [Järgmised trükid: Tartu: Noor-Eesti, 1936, 99 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 108 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2012.]
Tähtis päev ja Tõsi jah. Tallinn: Töökool, 1925, 15 lk. [Lastelood.]
Meie rebane. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 136 lk. [Noortejutustus. Järgnevad trükid: 1948, 1955, 1974, 1979, 2016.]
Valitud novellid ja miniatuurid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 342 lk.
Valitud jutustused. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 583 lk.
Tähtis päev. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 23 lk. [Lastelugu. Järgmised trükid: Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 23 lk; Tallinn: Tiritamm, 2008, 22 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2016, 23 lk.]
Jutustused. 1. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 315 lk.
Elavad nukud: novelle. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1958, 60 lk.
Jutustused. 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 408 lk.
Jutustused. 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 536 lk.
Jutustused. 3: Novellid, miniatuurid ja reisikirjad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 512 lk.
Jutustusi ja novelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 188 lk.
Miniatuure. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 48 lk.
Miniatuure, novelle, jutustusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 488 lk.
Vanaisa surm. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 25 lk.
Tõde. Valik lühiproosat ja publitsistikat. Koostanud Maire Kasemaa. [Tallinn]: Hea Lugu, 2023. 190 lk.
A. H. Tammsaare ütlemisi. Koostanud Maarja Vaino. [Tallinn]: Tammerraamat, 2018. 167 lk.

Näidendid
Juudit: nelja waatusega näidend. Tallinn: Varrak, 1921, 112 lk. [Järgnevad trükid: 1936, 1968, 1974, 1985, 2021, 2025.]
Kuningal on külm: näidend 3 vaatuses 4 pildis. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 107 lk. [2. trükk: ’Juudit; Kuningal on külm: näidendid’, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 188 lk; 3. trükk: ’Kogutud teosed, 14. köide: Näidendid; Vested; Varia’, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 264 lk; e-raamat: Tallinn: Digira, 2013.]

Esseed ja artiklid
Keelest ja luulest. Tallinn: Maa, 1915, 62 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
Sõjamõtted. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 244 lk. [2. trükk: 2023 (sari ‘Eesti mõttelugu’).]
Sic transit…. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 133 lk. [2. trükk: Muraste: Matrix Kirjastus, 2004, 143 lk.]
Hiina ja hiinlane. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 90 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
Valitud artiklid. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 528 lk.
Mõtteid ja mõtisklusi. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1978, 124 lk.
Armastusest ja lapselikkusest. Koostaja ja järelsõna Maarja Vaino. Tartu: Ilmamaa, 2011, 526 lk. [Sarjas ’Eesti mõttelugu’.]
Kirjad tütrele. Tallinn: Varrak, 2008, 102 lk.
Tõde. Valik lühiproosat ja publitsistikat. Koostanud Maire Kasemaa. [Tallinn]: Hea Lugu, 2023. 190 lk.

Kogutud teosed
Kogutud teosed, 1. köide: Jutustused: lühiproosa (1900-1907). Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 511 lk.
Kogutud teosed, 2. köide: Jutustused (1907-1910). Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 360 lk.
Kogutud teosed, 3. köide: Miniatuurid, jutustused, novellid (1909-1921). Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 325 lk.
Kogutud teosed, 4. köide: Novellid (1922-1939); Meie rebane. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 303 lk.
Kogutud teosed, 5. köide: Kõrboja peremees. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 216 lk.
Kogutud teosed, 6. köide: Tõde ja õigus. 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 526 lk.
Kogutud teosed, 7. köide: Tõde ja õigus. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 400 lk.
Kogutud teosed, 8. köide: Tõde ja õigus. 3. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 256 lk.
Kogutud teosed, 9. köide: Tõde ja õigus. 4. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 416 lk.
Kogutud teosed, 10. köide: Tõde ja õigus. 5. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 464 lk.
Kogutud teosed, 11. köide: Elu ja armastus: romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 344 lk.
Kogutud teosed, 12. köide: Ma armastasin sakslast: romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 208 lk.
Kogutud teosed, 13. köide: Põrgupõhja uus Vanapagan. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 239 lk.
Kogutud teosed, 14. köide: Näidendid; Vested; Varia. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 264 lk.
Kogutud teosed, 15. köide: Publitsistika. 1.: (1902-1914). Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 447 lk.
Kogutud teosed, 16. köide: Publitsistika. 2.: (1914-1925). Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 803 lk.
Kogutud teosed, 17. köide: Publitsistika. 3.: (1926-1940). Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 766 lk.
Kogutud teosed, 18. köide: Kirjad (1896-1940). Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 557 lk.