Mart Raud

Mart Raud (Martin Raud, pseudonüüm Villem Sarapik; 14./1. IX 1903 – 6. VII 1980) oli luuletaja ning prosaist.

Sündis Viljandimaal, õppis Heimtalis, Paistus ja Viljandis, sooritas küpsuseksamid eksternina Tallinnas 1923. Õppis 1923-1924 Tartu kõrgemas muusikakoolis ja vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Seejärel kutseline kirjanik Tartus ja Tallinnas. 2. Maailmasõja ajal 1941 oli Eesti Teadeteagentuuri (ETA) rindekorrespondent, kuulus Tartu hävituspataljoni. Evakueerus Saksa okupatsiooni ajal Nõukogude Liitu, töötas seal kirjastustes ja raadios. Eestisse tagasi tulles oli lühikest aega Loomingu toimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1930. aastast; kuulus korduvalt selle juhatusse. NLKP liige alates 1945. Pälvis 1946 ENSV teenelise kirjaniku ja 1972 ENSV rahvakirjaniku aunimetuse. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Tema esimene abikaasa oli lasteluuletaja Lea Nurkse (1904-1960), teine abikaasa oli tõlkija Valda Raud (1920-2013), lapsed kirjanik Eno Raud (1928-1996) ja kunstnik Anu Raud (s. 1943) ning lapselapsed kirjanikud Rein Raud (s. 1961), Mihkel Raud (s. 1969) ja Piret Raud (s. 1971).

Luuledebüüdi tegi 1919. aastal, esimestes luulekogudes „Kangastused“ (1924) ja „Äitsmik“ (1925) oli valdav romantiline tundelaad. Kogu „Rusemed“ (1927) sisaldas eepilist luulet ja sotsiaalset problemaatikat. Nii sisulist kui vormilist kindlust märgib kogu „Kauge ring“ (1935). Oli üks Ants Orase koostatud legendaarsesse antoloogiasse „Arbujad“ (1938) kaasatud autoritest.

1920. aastatel alustas Raud ka lühiproosaga, omal ajal populaarsel asunikutemaatikal põhineb ajalehes Päevaleht 1925 järjejutuna ilmunud romaan „Uued inimesed“. Uut kvaliteeti märgib karakterite vastasseisul põhinev romaan „Videvikust varavalgeni“ (1927, kirjastus Looduse romaanivõistluse II auhind), mis pakub süvenenumat psühholoogilist lähenemist. Pseudonüümi Villem Sarapik all ilmus talueluteemaline romaan „Tuulte teedel“ (1928, kirjastus Looduse romaanivõistluse III auhind). Suuremat tähelepanu pälvis romaan „Kirves ja kuu“ (1935, Tartu linna kirjandusauhind), mis vaeb isa ja poega vastamisi seades erinevaid elukäsitlusi, milles ühel pool maamehe ülim praktilisus, teisal romantiline kunstnikust uneleja. Loomeinimese ja ühiskonna vahekord on tähelepanu all romaanis „Turg“ (1937). Reaalsuse ja unelmate vastasseis üks keskseid teemasid ka novellikogus „Õhtused kajad“ (1936). Lühiproosa tõuseb uuesti kesksemale kohale 1950. aastate teisel poolel, kogus „Silmast silma“ (1959).

1940. aastad toovad Raua loomingusse nõukoguliku ideoloogia. Ilmuvad ajastuomasest retoorikast ja temaatikast kantud, sageli propagandistliku tendentsiga luulekogud, nt „Sõjasõna“ (1943), „Uued sillad“ (1945), „Valimispäevaks“ (1947, Nõukogude Eesti preemia 1948), „Jõud ja valgus“ (1948, Nõukogude Eesti preemia 1949) ja „Kõik teed“ (1953). Sõja ajal kirjutatud luule üks motiive on mineviku ja oleviku võitluse ühendamine, nii on kantaadi „Jüriöö tuled“ ajendiks Jüriöö ülestõusu 600. aastapäev 1943. aastal. Raua sõjaaegses luules on olulisel kohal eepiline luule, mil ta kirjutas ballaade ja portreepoeeme (nt „Viktor Kingissepp“). Valme ja ballaade koondab „Kaks Astjat“ (1946). Luule uuenemist, temaatilist mitmekesistumist ning kitsast nõukoguliku ideoloogia ringist välja liikumist märgib kogu „Laulud ei lõpe“ (1961), „Kuldne sügis“ (1966) ja „Ärateeline“ (1978, J. Smuuli nimeline preemia 1979) märgivad juba uut kvaliteeti. Tähelepanuväärse tahu luuleloomingust moodustavad vaimukad epigrammid.

Nõukogude Eesti dramaturgia esimene esindaja oli Mart Raua „Mõõk väravas“ (1941), mis kõneleb poliitvangidest. Sõja-aastate pöördelisi muutusi käsitles „Karastus“ (1946). Enam on tähelepanu pälvinud omanäolise lüürilise koega „Suveöö ilmsi“ (1962), mis taas käsitleb ühiskonna ja kunsti suhteid.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Videvikust varavalgeni. Tartu: Loodus, 1927, 176 lk. [Järgmised trükid: 1976, 1979.]
Villem Sarapik, Tuulte teedel. Tartu: Loodus, 1928, 602 lk.
Kirves ja kuu. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 357 lk. [Järgmised trükid: 1958, 1963, 1979.]
Turg. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 251 lk. [Järgmised trükid: 1956, 1963, 1979.]

Lühiproosa
Õhtused kajad. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 136 lk.
Noor kangelane: jutustus noortele Nõukogude Liidu Kangelase Arnold Meri võitlejateest. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943, 78 lk.
Igaviku lävel: jutustus. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1960, 63 lk.
Silmast silma: novelle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 316 lk.
Jutupõim: romaan ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 496 lk. [Sisaldab romaani ‘Videvikust varavalgeni’.]
Valitud novellid. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 380 lk.

Luule
Kangastused: luuletusi 1919-1923. Tartu: Sõnavara, 1924, 99 lk.
Äitsmik: armastuslaule sügistalvest 1924. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1925, 61 lk.
Rusemed: kolm poeemi. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 61 lk.
Kauge ring: luuletusi 1930-1935. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 59 lk.
Sõjasõna: luuletusi 1941-1943. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943, 70 lk.
Uued sillad: isamaaluulet 1943-1944. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 81 lk.
Jüriöö tuled: kantaat eestlaste Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 28 lk.
Kaks astjat: värsse enne ja pärast sõda. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 96 lk.
Valimispäevaks: isamaaluulet 1946-1947. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 45 lk.
Jõud ja valgus: luuletused ja poeemid 1947-1948. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 152 lk.
Valitud luuletused: 1919-1947. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 283 lk.
Kõik teed: luuletusi ja poeeme. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 176 lk.
Laulud ei lõpe. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 94 lk.
Kuldne sügis: luuletusi 1963-1965. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 128 lk.
Sõjasõna. Koost. E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 80 lk.
Jälgede kiri: lüürilisi ülestähendusi ja satiirilist sekkaütlemist mõne sammu võrra enam kui poole sajandi teedelt: luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 307 lk.
Ärateeline: viimaste aastate luulet. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 148 lk.
Laulikulugu: valik luulet aastaist 1919-1979. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 374 lk.
Mart Raud. Koosanud. A. Eelmäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 176 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Üle päevade ja kuude: luulet 1919-1979. Koostanud Ela Tomson. Tallinn: Kirjastus SE&JS, 2022, 125 lk.

Näidendid
Villem Sarapik, Kangelane kalmult. Tallinn: Töökool, 1933, 53 lk.
Villem Sarapik, Jürimatsi jaanik. Tallinn: Töökool, 1934, 31 lk.
Kirves ja kuu. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936, 135 lk.
Villem Sarapik, Võidumäe. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1938, 51 lk.
Mõõk väravas. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 108 lk.
Karastus. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 84 lk.
Suveöö ilmsi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 104 lk.

Collected works
Luuleraamat. Teosed, 1. kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 480 lk.
Kirves ja kuu. Turg. Teosed, 2. kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 520 lk.
Silmast silma: jutustusi ja novelle. Teosed, 3. kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 440 lk.
Lavavalgelt. Teosed, 4. kd. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 224 lk.