Villem Alttoa

Villem Alttoa (kuni 1934 Alto; 31./19. X 1898 – 3. VI 1975) oli kirjandusteadlane.

Sündis Virumaal Haljala kihelkonnas Karepal, õppis Selja vallakoolis, Pikaristi kihelkonnakoolis, Vihula ministeeriumikoolis ja Rakvere linnakoolis. Mobiliseeriti 1917 Vene sõjaväkke, sattus Saksa sõjavangina Belgiasse, viibis 1920. aastani interneerituna Prantsusmaal. Kodumaale naastes töötas õpetajana. Aastatel 1924-1929 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, mag. phil. 1931 dissertatsiooniga „J. W. Goethe eesti keeles“. Oli õpetaja Tartu õpetajate seminaris ja Tallinna pedagoogiumis, kooliinspektor Läänemaal ja Narvas, 1937-1940 Haridusministeeriumi koolivalitsuse juhataja. Ajakirja Eesti Kool toimetaja. 1940-1941 ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi kooliosakonna juhataja. Viibis Saksa okupatsiooni ajal vangistuses, hiljem töötas lastekodus. 1945. aastast Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud. Dr. phil. 1961 monograafiaga „August Kitzberg“ (1960). Oli Kirjanike Liidu liige. Pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi (1938). Suri Tartus, maetud Raadi kalmistule. Tema poeg on kunstiajaloolane Kaur Alttoa (s. 1947) ja õetütar kirjanik Aino Pervik (1932-2025).

Alttoa kirjandusteaduslik uurimistöö keskendus 19. sajandi teise poole eesti kirjandusele, peamiseks uurimisobjektiks kujunes August Kitzbergi ja Eduard Vilde looming ning tolleaegne kirjanduskriitika. Avaldas uurimused „Eesti kirjanduse ajalugu III: Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusreformide aeg 1865–1894“ (1946), lühimonograafia „Eduard Vilde“ (1965) ning uurimuse „Eduard Vilde sõnameistrina“ (1973). Samuti kirjutas peatükke akadeemilisele „Eesti kirjanduse ajaloole“ (I köide 1965, III köide 1969) ning koostas, kommenteeris ja varustas järelsõnaga Kitzbergi „Valitud teosed I–II“ (1955). Väliskirjanduse õppejõuna pani kokku „Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia“ (1962) ning „Renessansikirjanduse antoloogia“ (1984), lisaks kirjutas artikleid näiteks G. E. Lessingist, H. Mannist ja H. Ibsenist. Käsitlustes keskendus autorite elu- ja arenguloolisele taustale ning loometeed mõjutanud teguritele, teoste saamisloole, süžeede allikatele ning kirjutiste vastuvõtule. Paistis silma kunstiliste kujundite interpreteerimise oskusega.

A. K.

Raamatud eesti keeles

V. Alto, Ernst Petersoni elu ja looming. Tartu: Loodus, 1934, 22 lk.
V. Alto, August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus. Tartu: Loodus, 1935, 47 lk.
V. Alto, Eduard Vilde elu ja looming. Tartu: Loodus, 1935, 54 lk.
Ajaloo-lugemik. I osa: saateainet algkooli V klassi ajaloo kursuse juurde. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 217 lk
Eesti kirjanduse ajalugu. 3. kd., Rahvuslik ärkamis- ja venestusreformide aeg 1856-1894. Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1946, 143 lk.
August Kitzberg: elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 631 lk.
August Kitzberg: lühimonograafia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 90 lk. [Sari: Eesti kirjamehi].
XIX-XX sajandi väliskirjanikke. 1. vihik: [Emile Zola, Henrik Ibsen]. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1960, 52 lk. [2. trükk: 1961.]
Eduard Vilde: lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 236 lk. [Sari: Eesti kirjamehi].
Eduard Vilde sõnameistrina: monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 454 lk.
Villem Alttoa, Aino Valmet, 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 99 lk.
Eesti kriitika 19. sajandil. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 207 lk.

Lastekirjandus
Anti koolis: jutustus. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 131 lk.