Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (31./20.12.1798 – 22./10.4.1850) oli eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurija, üks eesti rahvusliku ärkamise algatajaid ja suurkujusid. Ta panustas eesti rahvuskultuuri väärtustamisesse nii selle teadusliku uurimise kui ka algupärase ilukirjandusliku loominguga.

Faehlmann oli rahvuselt eestlane. Ta sündis Järvamaal Koerus Ao mõisa valitseja pojana. Üldhariduse omandas ta Rakvere kreiskoolis 1810-1814 ja Tartu Gümnaasiumis 1814-1817. Aastatel 1817-1827 õppis Faehlmann Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetas selle meditsiinidoktori kraadiga ja tegutses alates 1824. aastast Tartus ja selle ümbruses arstina kuni elu lõpuni.

Ülikooliõpingute ajal tekkis Faehlmannil huvi eesti keele vastu ning 1842. aastast kuni surmani töötas ta Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina. Faehlmannil oli oluline roll vanima eesti teadusseltsi, Õpetatud Eesti Seltsi (sks Gelehrte Estnische Gesellschaft) asutamisel ja juhtimisel. Aastatel 1843-50 oli ta seltsi esimees. Keeleteadlasena uuris Faehlmann eesti keele ortograafiat, sõnade muutmise ja tuletamise küsimusi. Lähtudes eesti keele prosoodiast, pidas Faehlmann algupärase eesti luule kõige sobivamaks vormiks regivärssi.

Vahest üks kõige olulisimaid Faehlmanni ettevõtmisi oli eesti rahvaluule uurimine ja terve kohaliku mütoloogia väljamõtlemine, mille eeskujuks kasutas ta eelkõige antiikmütoloogiat, soome eepost „Kalevala“ ning Kristfid Gananderi ja Kristian Jaak Petersoni „Finnische Mythologie’d“. Need Faehlmanni loodud müütilised muistendid ilmusid saksakeelsetena 1840-52 ÕES toimetistes ja esimesed rootsikeelsed tõlked juba 1842. aastal. Need võitsid kiiresti rahvusvahelist tähelepanu (esimesed eestikeelsed tõlked ilmusid küll alles 1866. aastal). Faehlmann esitles müütilisi muistendeid eesti rahvaluulesse kuuluva loominguna, rõhutamata oma autorlust.

Juba aastal 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel „Muinaslood“ esitles Faehlmann eesti kohamuistendite üht loodushiidu Kalevipoega kui eesti rahvuskangelast. Suuresti Faehlmanni tehtud eeltööl ja kavanditel põhinebki hilisem F. R. Kreutzwaldi kirjutatud eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“.

Tänu oma aktiivsele teaduslikule tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis, originaalsele omaloomingule ja eestikeelse kultuuri aktiivsele tutvustamisele euroopa haritlaskonnas peetakse Friedrich Robert Faehlmanni põhjusega üheks nn eelärkamisaja perioodi olulisimaks eesti pinnal tegutsenud kultuuritegelaseks/kirjameheks.

I. O.

Valikbibliograafia

Dr. Fählmann’i kirjad. Koostanud M. J. Eisen. Tartu: Schnakenburg, 1883, 83 lk. [2., täiendatud trükk: ‘Dr. Fählmann’i kirjatööd’, koostanud ja eessõna: M. J. Eisen, Tallinn: Kool, 1921, 135 lk.]
Friedrich Robert Fählmann, Kirjatööde kogu. 1. Toimetanud J. Jõgever. Jurjev: Eesti Kirjandus, 1915, 80 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:107443. 2. trükk: Tartu: Eesti Kirjandus, 1922, 80 lk.]
Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Toimetanud M. Lepik. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1936, XIII+217 lk. [Kättesaadav: http://www.etera.ee/s/O42eOZpPt8.]
Kogutud luuletused. Kommentaarid: M. Lepik. Tartu: P. Arumaa, 1938, 32 lk.
Müüdilised muistendid. Toimetanud ja saatesõna: K. Taev; tõlkinud ja järelsõna: J. Aavik. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941, 48 lk.
Müütilised muistendid. Saksa keelest tõlkinud Mart Lepik. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 32 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 29 lk.]
Muistendid. Koostanud Kristi Metste. Tallinn: Varrak, 2003, 37 lk. [2. trükk: Friedrich Robert Faehlmann, ‘Muistendid’; Friedrich Reinhold Kreutzwald, ‘Paiklikud ennemuistsed jutud’, Tallinn: Varrak, 2014, 99 lk.]

Kogutud teosed
Teosed. I. Koostanud Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999, 269 lk. [Tekst saksa ja eesti keeles. Sisu: rahvavalgustuslik ja ilukirjanduslik looming (sh muistendid); tööd, mis puudutavad eesti rahvaluulet ja kirjandust, Õpetatud Eesti Seltsi tegevust ning muid ajastu aktuaalseid küsimusi.]
Teosed. II. Koostanud ja eessõna: Kristi Metste; tõlkinud Siret Rutiku, Marju Lepajõe, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, 363 lk. [Tekst saksa keeles, tõlge eesti keelde. Sisu: kaheksa keeleteaduslikku ja kolm meditsiinialast teksti, Faehlmanni doktoriväitekirja sissejuhatus.]
Teosed. III. Koostanud: Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe, tõlkinud: Kaarina Rein jt, toimetanud: Kristi Metste, Marju Lepajõe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011, 453 lk. [Tekst ladina ja saksa keeles, tõlge eesti keelde. Sisu: ‘Observationes inflammationum occultiorum’ (esmatrükk: Dorpat, 1827), ‘Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846’ (esmatrükk: Dorpat: E. J. Karow, 1848), ‘Versuch die estnischen Verba in Conjugationen zu ordnen’ (esmatrükk: Dorpat, 1842).]