Ivar Grünthal

Ivar Grünthal (8. VI 1924 – 14. II 1996) on pagulaseesti luuletaja, kriitik, toimetaja ja tõlkija.

Ta on riigimees Jaan Poska lapselaps, sündis Tartu juris­tide Vera Poska-Grünthali ja Timotheus Grünthali pojana. Lapsepõlve suved veetis Muhumaal. Ta õppis 1932–41 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1942. aastal asus õppima arstiteadust Tartu Ülikoolis. 1943. aastal läks üle Helsingi Ülikooli arstiteaduskonda, võttis 1944. aastal lipni­kuna osa Soome Jätku­sõjast eesti vabatahtlike jalaväerügemendis nr 200, st oli soomepoiss. Augustis 1944 tuli tagasi Eestisse, kuid põgenes septembris Rootsi, kus viibis mitmetes põgenike­laagrites. 1945 asus Lundi ja lõpetas 1951. aastal Lundi Ülikooli med.lic. kraadiga. 1952–58 töötas arstina Visbys, 1959. aastast alates sotsiaalarstina Göteborgis. Ta oli pagulaste noorema põlvkonna kirjandusalmanahhi Mana asutaja ning peatoimetaja 1957–1965. Mana hakkas julgelt käsitlema ka Nõukogude Eestis ilmunud väärtkirjandust. Grünthal oli Väliseesti Kirjanike Liidu, Rootsi Kirjanike Liidu, Eesti PEN-klubi ja Rootsi PEN- klubi liige. 1959. aastal sai ta Henrik Visnapuu fondi kirjandusauhinna. Ta kuulus Rootsi sotsiaaldemokraatlikusse töölis­parteisse, oli Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis portfellita minister ja sotsiaalministri kohusetäitja.

Ivar Grünthal debüteeris värs­sidega 1939. aastal kooliajakirjas Miilang, võitis Tartu koolidevahelise kirjandivõistluse. Rootsis hakkas ta luulet avaldama almanahhis “Eesti Looming” IV. Ta on avaldanud kuus luuletuskogu: “Uni lahtiste silmadega” (1951), “Müüdid mülka põhja kadund maast” (1953), “Must püha­päev” (1954), “Meri” (1958), “Lumi ja lubi” (1960) ja “Mõõt on täis” (1964). Ühena vähestest oli ta võimeline ka eepiliseks värssromaaniks: “Peetri kiriku kellad” (1962) ja “Laulu võim” (1966–86). Grünthal on tõlkinud eesti luulet rootsi keelde. Valimik “Poèmes–Gedichte–Dikter” (1964, eessõna Ivar Ivaskilt) sisaldab omakorda I. Grünthali ja sürrealist Ilmar Laabani luuletuste tõlkeid prantsuse, saksa ja rootsi keelde. Kodumaal tutvustab Grünthali luulet mahukas koondkogu “Neitsirike” (1995), värsivihik “Öine piilkond” (2002) ja raamatuna ilmunud värssromaan “Laulu võim” (2008). Tema kirjanduskriitika paremiku võtab kokku esseekogu “Müütide maagia” (2001).

Grünthali luule on analüütiline ja maskuliinne: ründav, poliitiline, erootiline, tugeva kontrastiprintsiibiga. Ta võib olla üheaegselt nii ropp kui ka harras, ülev ja madal, vaimne ja füsioloogiline, ekspressionistlik ja sentimentaalne. Pagulasluulele tunnuslik eufooria ja skepsise, agressiooni ja depressiooni bipolaarne põimumine on Grünthalil puhul eriti akuutne. Värsitehniliselt on ta ladus ja kultiveeritud, riimimisel sõnaosav. Tugev on kirjeldav ja jutustav kallak, lüürika lähenemine proosakõnele. Esmakogude teemaks on sõda ja armastus, kadunud põlvkonna ja kaotatud kodumaa valu; hiljem lisanduvad eksistentsiaalsed kahtlused ja pagulasühiskonna vastuolud. Varasem poeetiline veenvus võib viimaks üle minna kriitiliseks tour de force’iks. Värssromaanide diloogia esimene osa kujutab lauluandelise nooruki vaimset ja seksuaalset küpsemist sõjaeelses Tartus, olles seega Bildungsroman;teine osa reflekteerib hektiliselt stalinistliku okupatsiooni tekitatud hingelist segadust ja posttraumaatilist stressi. Grünthal tundis, et kunst aitab leevendada rahvuslikku katastroofi.

A. M.

Raamatud eesti keeles

Luule
Uni lahtiste silmadega: luuleproosat. Göteborg, Toronto: Orto, 1951, 87 lk.
Müüdid mülka põhja kadund maast: teine kogu luuletusi. Stockholm: Vaba Eesti, 1953, 63 lk. [2. trükk: 1960.]
Must pühapäev: kolmas kogu luuletusi. Stockholm: Vaba Eesti, 1954, 64 lk.
Meri: neljas kogu luuletusi. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 76 lk.
Lumi ja lubi: V kogu luulet. Stockholm: Vaba Eesti, 1960, 131 lk.
Mõõt on täis: VI kogu luuletusi. Stockholm: Vaba Eesti, 1964, 207 lk.
Neitsirike. Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1995, 350 lk.
Öine piilkond. Parimat Ivar Grünthalilt. Tallinn: Eesti Luuleliit, 2002, 43 lk. [Sari ‘Luuleliidu luulevihik’.]

Värssromaanid
Peetri kiriku kellad. Göteborg: Mana, 1962, 162 lk.
Laulu võim. Mana, 1966–1986. [2. trükk: Tartu: Ilmamaa, 2008, 349 lk.]

Esseed ja kriitika
Müütide maagia. Koostanud ja järelsõna: Mall Jõgi. Tartu: Ilmamaa, 2001, 526 lk. [Eesti mõttelugu, 40.]