Jakob Hurt

Jakob Hurt (22. /10. VII 1839 – 13. I 1907/ 31. XII 1906) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Üks juhtivaid eestlaste rahvusliku ärkamisaja figuure. Algatas eesti rahvaluule kogumise ning teadusliku publitseerimise.

Sündis Võrumaal koolmeistri pojana. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugümnaasiumis ning 1859–64 usuteadust Tartu ülikoolis; 1865 sai teoloogia kandidaadi kraadi. 1886 sai Helsingi ülikoolis dr. philos. kraadi. 1865–66 oli Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872. aastast Otepää pastor, kust 1880 siirdus Peterburi eesti Jaani koguduse pastoriks. 1901 läks pensionile ja suri Peterburis, maetud Tartu Raadi kalmistule.

Hurda osavõtt ühiskondlikust elust algas juba ülikooliaastail ÕES-is, kus ta toimetas kalendreid, pidas ettekandeid ja kogus rahvaluulet. Samuti tegutses „Vanemuise” seltsis ja esines programmilise kõnega I üldlaulupeol 1869. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalsema Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.

Nooremas eas kirjutas Hurt paar kalendrijuttu ja luuletuse, tõlkis ja mugandas ka saksa keelest. Keeleteadlasena propageeris Hurt uut kirjaviisi brošüüriga „Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi” (1864) ja avaldas uurimused „Die estnischen Nomina auf -ne purum” (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja „Eesti sõnadest -line lõpuga” (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta. Abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja redigeeris selle 2., trüki (1893). Eesti rahva ajalugu tutvustas „Pildid isamaa sündinud asjust” (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.

Hurda peateene on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist juba kooliõpilasena Põlvas ning avaldas sealseid muistendeid brošüüris „Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen” (1863). Arendas süstemaatilist kogumist EKmS-is, kus rakendas esmakordselt suurt kaastööliste võrku ja vabatahtlikke korrespondente, mis sai aluseks laialdasele kogumistööle. 1888 alustas Hurt uut suurt kogumisaktsiooni ning ajakirjanduses ilmus „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumistehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 1888–1906 avaldas ta ajakirjanduses 155 põhjalikku aruannet. Kogu asub Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas.

Hurda viimastel eluaastatel toimetatud „Setukeste laulud” I–III (1904–07, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli „Monumenta Estoniae antiquae” alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad veel Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, ning populariseeriv rahvausundikäsitlus „Eesti astronoomia” (1899).

Hurda rahvaluule kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse välja Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus, bareljeef Otepää kirikus. Tema järgi on nimetatud tänavaid mitmes Eesti linnas ning ta oli 1992-2011 kasutusel olnud Eesti kümnekroonisel pangatähel.

A. K.

Valikbibliograafia

Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen. (Aus dem Kirchspiel Pölwe). Dorpat: 1863, 30 lk.
Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1864, 16 lk.
Eesti Aleksandri-kool: Üks tähtis kuulutus ja palwe kõigile Eestirahwale. Tartu:, 1871, 24 lk.
Vana kannel 1.-2. kogu: täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid. Tartu: C. Mattiesen, 1875-1886, 384 lk.
Awalik kiri H. v. Samsoni herrale Aleksandri kooli pärast. Tartu: 1877, 24 lk.
Pildid isamaa sündinud asjust. Tartu: 1879, 170 lk.
Die estnischen Nomina auf –ne purum. Helsingfors: 1886, 191 lk.
Eesti astronomia. Kõne Peterburi Eesti Jaanikoguduse Noortemeeste Seltsis 10. Jaan. 1899. Jurjev: Postimehe rmtkpl, 1899, 62 lk.
Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen. Helsingfors: 1904, 21 lk.
Elu walgus. Jutluseraamat kõikide pühapäewade ja suurte pühade tarbeks wabalt wäljawalitud kirjatunnistuste üle. Wälja annud Dr. Jakob Hurt. Tallinn: A. Busch, 1907, 604 lk.
Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toimetanud Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1939, 246 lk.
Kõned ja kirjad. Koostanud Mart Laar. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1989, 94 lk.
Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koostanud Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 171 lk.
Inemisest. Tallinn: Tartumaa Muuseum, 1990, 55 lk. [Faksiimiletrükk “Tarto Kalendrist”.]
Looja ees. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2005, 463 lk. [Kõned ja kirjad. Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Keelemees. Koostanud Jaak Peebo, Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 375 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]

Monumenta Estoniae antiquae
Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. Ezimene köide. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1904, XXXIX+736+88 lk.
Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. Tõine köide. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1905, XXVII+710+168 lk.
Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. Kolmas köide. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1907, IX+474+137 lk.

Jakob Hurda kohta
Jakob Hurt 150. Toimetuskolleegium: Heno Sarv jt. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, nr 38. Tallinn: Valgus, 1990, 244 lk.
Rudolf Põldmäe, Noor Jakob Hurt. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 140 lk.
Jakob Hurt 1839-1907. Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 350 lk.
Mart Laar, Raamat Jakob Hurdast. Tartu: Ilmamaa, 1995, 233 lk. [Monograafia.]