Mehis Heinsaar

Mehis Heinsaar (s. 1. VIII 1973) on prosaist ja luuletaja, üks 21. sajandi eesti kirjanduse auhinnatumaid kirjanikke.

Sündis ja käis koolis Tallinnas, 12-aastaselt kolis Karksi-Nuia, kus elas keskkooli lõpuni. 1992-2000 elas Tartus ja õppis Tartu Ülikoolis, mille lõpetas eesti kirjanduse erialal diplomitööga August Gailiti naistegelastest.

Heinsaare esimesed luuletused ilmusid 1994. aastal luulevõistluse kogumikus ja tema debüütnovell ilmus 1997. aastal Postimehes. Heinsaar sai tuntuks aastal 2000, kui võitis novelliga „Liblikmees” Tuglase novellipreemia. 2001. aastal avaldas ta kaks lühijuttude kogu – „Vanameeste näppaja“ ja „Härra Pauli kroonikad“, mis võitsid vastavalt Betti Alveri debüüdipreemia ning Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Ka hilisemad jutukogud on kriitika hästi vastu võtnud ja need on autorile tunnustust toonud.

2005. aastal proovis ta pikemat proosat, kui ilmus tema ainus romaan „Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa“, mis tekitas kriitikas vastakaid reaktsioone. Teise romaani – folkhorrori žanri kuuluva „Kadunud hõimu” (2022) võttis kriitika vastu paremini ning see tõi kirjanikule ka Tammsaare kirjanduspreemia ning Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia.

Väga hästi on vastu võetud ka Heinsaare luulekogud „Sügaval elu hämaras“ (2009) ja „Pingeväljade aednik” (2018, Gustav Suitsu luulepreemia). 2022 avaldas Heinsaar oma päeviku aastatest 2007-2012 pealkirjaga „Ööpäevik”, millele ilmus ka järg „Läbi hingemaastike. Ööpäevik 2: 2013-2014″ (2024). Neis peegeldab minategelane halastamatu otsekohesusega oma siseheitlusi ja kriise nii nn pärismaailmas kui labürintlikes metafoorsetes sisekosmostes.

Heinsaarel on väga omanäoline ja äratuntav stiil, mida sageli kirjeldatakse maagilise realismina. Esiteks on ta paeluv ja mänguline jutuvestja, kellel on võime luua kujutlusvõimelisi väljamõeldud maailmu. Üleloomulikud, imelised ja realistlikud jooned on omavahel mänglevalt ja pingutuseta põimunud. Seda reaalse ja sürreaalse segunemist tugevdab väga tugev side Eesti reaalsete geograafiliste paikadega, kus kummalised sündmused aset leiavad. Sel moel ei tundu maagia elemendid unenägude või valedena, vaid kirjutatud maailma taandamatute elementidena.

Heinsaare lugude peategelane on sageli romantik, kes püüdleb ideaalsete kättesaamatute eesmärkide poole. Üks tema juhtmotiive on katse põgeneda argisest reaalsusest, sageli kohtudes mõne ootamatu nähtuse või sündmusega, mis nihutab „normaalset“ maailma ja elu ning võimaldab sissetungi maagilisele või müstilisele maailmale, mida harilikult peetakse kättesaamatuks. Teel selle teise maailma poole võivad tegelased või asjad läbida mitmesuguseid metamorfoose ning nõnda paljastada asjade ja inimliku eksistentsi sügavama tähenduse ja salapära. Lõpuks ent Heinsaare tegelased enamasti alistuvad olukorrale, täites lood sünge alatooniga.

Kui Heinsaarelt küsiti tema muinasjutulise kirjutamisstiili kohta, vastas ta, et see on ainus viis, kuidas ta asju näeb, ja nii ta reaalsele maailmale lähenebki. Selles mõttes ei loo ta teadlikult ilukirjandust, vaid kirjutab iseendast ja päriselust, aga läbi kellegi silmade, kes näeb kõike esimest korda.

Lisaks ülalnimetatud auhindadele on Heinsaar veel kaks korda võitnud Tuglase preemia (2002, 2010), Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2007, 2026), Juhan Liivi luuleauhinna (2010), August Gailiti novelliauhinna (2011) ja stipendiumi „Ela ja sära” (2021).

A. N.

Raamatud eesti keeles

Luule
Sügaval elu hämaras. Luige: Verb, 2009, 111 lk.
Pingeväljade aednik. Luige: Verb, 2018, 95 lk.

Romaanid
Artur Sandmani lugu, ehk, Teekond iseenda teise otsa. Tallinn: Tuum, 2005, 245 lk.
Kadunud hõim. Tallinn: Menu, 2022, 318 lk. [2. trükk: 2025.]

Jutud ja novellid
Härra Pauli kroonikad. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2001, 104 lk. [2., täiendatud trükk: Tallinn: Menu Kirjastus, 2011, 173 lk; e-raamat: Tallinn: Menu Kirjastus, Digira, 2011.]
Vanameeste näppaja. Tallinn: Tuum, 2001, 155 lk.
Rändaja õnn. Tallinn: Verb, 2007, 136 lk.
Ebatavaline ja ähvardav loodus. Tallinn: Menu Kirjastus, 2010, 151 lk. [E-raamat: Tallinn: Menu Kirjastus, Digira, 2011.]
Ülikond: jutte 2003-2013. Tallinn: Menu Kirjastus, 2013, 157 lk. [E-raamat: Tallinn: Menu Kirjastus, Digira, 2011.]
Unistuste tappev kasvamine: jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid. Tallinn: Menu Kirjastus, 2016, 231 lk. [E-raamat: Tallinn: Menu Kirjastus, Digira, 2016.]
Võlurite juures : jutte ja novelle 1997-2020. Tallinn: Paradiis, 2021. 300 lk.
Eesti keelde sukelduja : jutte ja novelle 2011-2025. Tallinn: Menu, 2025. 214 lk.

Päevikud
Ööpäevik : 2007-2012. Tallinn: Kultuurileht, 2022. 119 lk.
Läbi hingemaastike. Ööpäevik. 2: 2013-2014. Tallinn: Menu, 2024. 215 lk

Mehis Heinsaare kohta
Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Koostanud Sven Vabar. Sari ‘Etüüde nüüdiskultuurist’, 3. Tallinn; Tartu: Kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011. 192 lk. [Artiklikogumik.]