Katrin Jakobi (kodanikunimi Livia Oras, sündinud Livia Lüüs, 20. VI 1909 – 26. I 1986) oli eksiilis elanud prosaist.
Ta sündis Võrus arsti tütrena ning õppis aastatel 1917–1922 Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi algkoolis ja aastatel 1922–1929 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Hiljem õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti kirjandust ning mitmel pool Eestis, Soomes ja USA-s keraamikat, skulptuuri ning kullassepa- ja emailitööd. 1943. aastal suundus ta Eestist Soome, 1944. aastal Soomest Rootsisse ja töötas aastatel 1945–1946 Rootsis raamatukogus arhiivitööl. Aastatel 1946–1949 elas ta koos abikaasa Ants Orasega Suurbritannias Oxfordis. 1949. aastast surmani elas USA-s Florida osariigis Gainesville’is.
Aastatel 1935–1940 tegutses Eestis tõlkijana: inglise keelest tõlgituna ilmusid mõned romaanid ja populaarteaduslikud teosed. Debüteeris Katrin Jakobi nime all novelliga ajakirjas Tulimuld 1965. aastal. Tema novellikogu „Suvekodumaa“ (Lund, 1975) pälvis Henrik Visnapuu nimelise auhinna. Raamat sisaldab 13 novelli, mis käsitlevad erinevaid inimesi ja liiguvad erinevates ainevaldades intensiivse sisseelamise ja asjatundmisega. Autor kasutab ühtlaselt isikupärast stiili ning püüab hea jutustamisoskusega tungida 1950.–1960. aastate pagulaseestlaste psühholoogilistesse sügavustesse. Mitmed novellikogu novellid on meisterlikult puänteeritud. Kriitika märkis tunnustavalt, et Jakobi järgib Karl August Hindreylt pärinevaid novellitraditsioone. Raamat kujutab pagulusega kohanenud eestlaste toimetulekut tollase maailma ühiskondlik-ideoloogilistel võitlusväljadel. Ajal, kui mälestuste kodumaa oli pagulaste jaoks suletud või hävinud, leidsid nad kodutundele ligilähedase vaimse toe Soomes.
Teine Katrin Jakobi sulest ilmunud teos on lasteraamat „Kolm juttu neljast kassist“. Muinasjutud kassidest ei kirjutanud ta algupäraselt mitte avaldamiseks, vaid kahe väikese eesti tüdruku jaoks Ameerikas, kellest üks oli tema ristitütar. Et jutud meeldisid ka teistele väikestele lastele, kellele neid ette loeti, laskis autor end veenda, et kassilugusid võib trükis avaldada. Raamat sisaldab ka neli luuletust.
L. P.
Novellid
Suvekodumaa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975. 223 lk.
Lastelood
Kolm juttu neljast kassist. Tallinn: 1991. 30 lk.