
Mall Jõgi (kodanikunimi alates 1977. aastast Kaevats; 16. VII 1947) on kriitik, kirjandusuurija ja ajakirjanik.
Jõgi sündis ja õppis Tallinnas ning aastatel 1965-1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte eriharus. Töötanud Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, Friedebert Tuglase majamuuseumis, ajalehes Sirp ja Vasar (hilisemate nimedega Reede ja Kultuurileht) ning ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuses. On olnud Eesti Teaduste Akadeemia pressiesindaja, kultuuriministeeriumi nõunik ning Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aseesimees ja esimees. Emakeele Seltsi (1965), Johannes Aaviku Seltsi (1994) ja Kirjanike Liidu (1985) liige. On kuulunud ka Kirjanike Liidu juhatusse.
Kirjanduskriitikuna debüteeris Jõgi 1971. aastal. On avaldanud kriitikat ja pikemaid kirjanduskäsitlusi nii kultuuriajakirjanduses kui eriväljaannetes. Tema Sirbis ja Vasaras algatatud usutluste sarjas ilmunud kõnelused on koondatud kogumikku „Kõnelesid: jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979-2006“ (2007). „Ajaloo ja argipäeva ees: artikleid ja mälestusi“ (2008) hõlmab kirjatöid aastatest 1978-2007, keskendudes mälu ja mäletamise, ajaloo ja argipäeva temaatikale.
Jõgi on koostanud ja toimetanud näiteks Debora Vaarandi mälestusteraamatu „Aastad ja päevad“ (2006) ja luulekogu „Tähine laotus tantsib“ (2007) ning Aino Kallase „Londoni võlus“ (2010) ja „Mu saatuse maa“ (2012).
Jõgi on pälvinud ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia aastal artikli „“Kivid ja leib“. Plaanid ja teos“ eest (1987) ning Sirbi aastapreemia (1993). 2006. aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk ning 2019. aastal pälvis ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendiumi.
A. K.
Intervjuud, artiklid, mälestused
Kõnelesid. Jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979-2006. Tallinn: Tänapäev, 2007, 389 lk.
Ajaloo ja argipäeva ees: artikleid ja mälestusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 327 lk.
Riik raamaturiiulis : elukilde möödunud kümnendeist. Tallinn: EKSA, 2023, 220 lk.