Peeter Jakobson

Peeter Jakobson (27. XII 1854 – 23. VII 1899) oli luuletaja ja näitekirjanik.

Jakobson sündis Rakveres kingsepa pojana. Ta õppis vene kirikukoolis ja vaestekoolis. Aastatel 1875–1879 oli Jakobson Vene sõjaväes, 1877. aastast allohvitserina Vene-Türgi sõjas Balkani poolsaarel. 1879. aastal ta demobiliseeriti haigestumise tõttu ja asus tööle kingsepana algul Rakveres, 1884. aastast alates Väike-Maarjas, kus ta hiljem asutas raamatukaupluse. Edaspidi töötas ta Põdrangul ja Koonu-Ärinal vallakirjutajana ning 1890. aastatel Väike-Maarjas fotograafina.

Peeter Jakobson kuulus Kaarel Krimmi ja Jakob Liivi kõrval nn „Väike-Maarja kirjandusliku parnassi” liikmete hulka ning osales kultuuriseltside tegevuses. Temalt on ilmunud kolm köidet eestikeelseid luuletusi ja saksakeelne valimik „Die Hirtenflöte aus dem estnischen Blumenthal” (1895), mis koondab tema tõlkeid saksa keelde enda ja oma kaasaegsete luulest. Aastatel 1886–1899 ilmus temalt ajalehtedes Postimees, Valgus, Virulane ja Sakala ligi 300 luuletust.

Jakobsoni luuletused on teemade poolest vähenõudlikud ning esituslaadilt lihtsad ja otsekohesed. Autor on pannud luulesse sõjaelamusi. Romantiliste toonide kõrvale sugenes hilisemas luules realismi. Vähesel määral leidub Jakobsonil lasteluuletusi, millest tuntuim on „Vastla laul”.

Peeter Jakobson on kirjutanud kaks pseudomütoloogiliste tegelastega sentimentaalses stiilis näidendit: „Koit ja Hämarik” ning „Udumäe kuningas ehk kroonitud woorus”. Need teosed saavutasid lavamenu ja mõjujõu eesti kirjanduses. Jakobsoni sulest pärinevad samuti karskusteemalised külakomöödiad „Kustas kosib Mihklit” ja „Kihlakaart ehk suured sekeldused”, psühholoogiline draama „Pettuse ohwrid” ning mõned lühinäidendid.

Ta on avaldanud lühiproosat Balkanimaade teemal ning proosavormis kodumaiseid olustikupilte. 1901. aastal ilmusid postuumselt Peeter Jakobsoni memuaarid „Minu sõjamälestused”,

Jakobson on koostanud koolidele ajalooõpiku „Ajalugu Eesti alamatele koolidele” ja kombeõpikuid noortele. Ta on tõlkinud eesti keelde saksa kirjandust, sealhulgas Friedrich Schilleri näidendi „Salakavalus ja armastus”.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Õilme nupukesed: Laulud noore rahwalle. Rakvere: G. Kuhs, 1881. 48 lk.
P. Jakobson’i Luuletused. Esimene anne. Rakwere: G. Kuhs, 1884. 46 lk.
P. Jakobson’i Luuletused. Teine anne. Rakwere: G. Kuhs, 1885. 63 lk.

Näidendid
Koit ja Hämarik: Rahwaluulelik näitemäng kahes pildis. Rakvere: G. Kuhs, 1884. 16 lk.
Udumäe kuningas ehk kroonitud woorus: Näitelaul neljas järgus. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1888. 113 lk.
Kustas kosib Mihklit: Naljamäng kolmes järgus. Viljandi: A. Peet, 1895. 31 lk.
Pettuse ohwrid: Kurbmäng neljas järgus. Jurjev: K. A. Hermann, 1897. 99 lk.
Kihlakaart, ehk, Suured sekeldused: Naljamäng kahes järgus. Jurjew: M. Vares, 1899. 43 lk.
Karukütt: Näitemäng ühes järgus, kahes muutuses. Jurjew: E. J. Õunapuu, 1900. 30 lk.

Lühiproosa
Ööwahi tütar. Tallinn: A. E. Brandt, 1882. 88 lk.
Ta on tulnud!. Jurjev: Uus Aeg, 1899. 56 lk.

Mälestused
Minu sõjamälestused. Tallinn: G. Pihlaka rmtkpl., 1901. 44 lk. [Vene-Türgi sõjast 1877–1878.]

Varia
Kirjakirjutaja ehk juhatus, kuidawiisi tuleb mitmesugusi kirjasi, kontrahtisi, kwitungisi, wõla- ja wolikirjasi, testamentisi, wekslisi ja rehnungisi kirjutada. Rakvere: G. Kuhs, 1883. 123 lk.
Mõistlik seltsiline: Noore rahwalle õpetlikuks ajawiiteks ja juhatuseks seltsilikus elus. Rakvere: G. Kuhs, 1883. 63 lk.
Mitmesugused armastuse kirjad ja wastused: Juhatus noore rahwalle armastuse ja kosja asjus. Rakvere: G. Kuhs, 1884. 44 lk.
Ajalugu Eesti alamatele koolidelle. Rakvere: G. Kuhs, 1885. 126 lk.

Raamatud saksa keeles

Luule
Die Hirtenflöte aus dem estnischen Blumenthal: Gedichte: Aus dem Estnischen übersetzt P. Jakobson. Wesenberg, 1895. 95 lk.