
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (17.VIII 1843 – 28.I 1924) oli luuletaja, 19. sajandi eesti rahvusromantilise lüürika ja varasema lasteluule üks tähtsamaid esindajaid. Koori- ja üldrahvalike lauludena on mõned tema luuletekstid tänaseni tuntud.
Kuhlbars sündis Tartumaal Sangaste kihelkonnas, sai hariduse Tartu koolides ja aastail 1859–1861 pedagoogilise ettevalmistuse Tartu saksa õpetajate seminaris. 33 aastat (1862–1895) töötas ta Viljandi saksakeelses poeglaste algkoolis, algul õpetajana, siis kooli juhatajana. Ta oli hinnatud pedagoog, kelle käe all omandas hariduse ja rahvusliku meelsuse terve rida eesti ühiskonnategelasi ja kirjamehi. Tsaarivalitsuse venestuspoliitika süvenedes pidi ta 1895.a ametist loobuma. Elu viimase järgu veetis Kuhlbars vaba literaadina, harrastades eesti muinaskangelaste ning kohanimede uurimist ja jätkates luuletamist. Ta suri Viljandis 1924.a.
Kuhlbarsi huvi kirjanduse vastu tekkis varakult. Tartus õppides luges ta saksa keeles nii saksa kui teiste maade autorite teoseid. Tema enda muinsusromantilise häälestusega loomingu peamisteks mõjutajateks olid saksa hilisromantiline luule ja antiikkirjandus. Lisaks oli määrav roll kahe suure eestlasest eelkäija teostel – Friedrich Robert Faehlmanni saksakeelsetel müütilistel muinasjuttudel ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eeposel „Kalevipoeg“.
Kirjandus- ja kultuurilooliselt on kaalukam just Kuhlbarsi varasem, 1860.–70. aastatel ilmunud looming. Lõunaeesti murdekeeles debüütkogu „Vastse laulo ja kannel“ (1863) jäi küll teenimatult tähelepanuta, kuid laia vastukaja äratasid ta kaks järgmist, tegelikult lauludekogu, mis sisaldasid peale sõnade ka noote. Need olid „Laulik koolis ja kodus“ (1868) ja „Vanemuine ehk neljakordne laululõng“ (1870). Mõlemast, eriti viimasest, pärinevad Kuhlbarsi kõige tuntumad laulutekstid, sealhulgas üldrahvalikult lauldav „Vanemuine“ (algusvärsiga „Kui Kungla rahvas kuldsel a’al“). Pärast 1870. a ilmus tema loomingut pikka aega peamiselt ajakirjanduses ja temaatilistes albumites ning vähehaaval jäi ta teiste ärkamisajal esilekerkinud luuletajate varju. Eraldi raamatutena koostas ja andis ta välja laulukogusid koolilastele, ühe neist vene keeles. Ta luuletas ja avaldas kaks kogu ka saksa keeles. Hilises eas pani ta kokku mahuka valikkogu „Luuletused“, mille suurem osa sisaldas varem kogudes ilmumata luuletusi. See ilmus 1922–1924 pseudonüümiga Villi Andi, mida Kuhlbars oli ka varem kasutanud.
Suur osa Kuhlbarsi luulest on laululine, paljud tekstid on kirjutatud mingeid kindlaid (algul peamiselt saksa) meloodiaid silmas pidades. Need tekstid on heakõlalised, ladusa sõnastuse ja enamasti lihtsa vormiga. Tal on ka teisi, kõnelist laadi luuletusi, mis on väljenduselt keerulisemad ja vormilt mitmekesisemad. Kuhlbarsi luule on valdavalt optimistliku, isegi ülistava häälestusega, väljendades rahvusliku liikumise tõusuaja meeleolusid. Temaatiliselt omapärasema rühma moodustavad mütoloogilise põhjaga isamaalaulud, mille motiivid on seotud muistse vabadusaja ja kangelastega. Tema luule korduvateks teemadeks on ka kodu, koduigatsus, loodus ja armastus, kuid eriti viimase käsitlemisel jääb Kuhlbars enamasti ebaisikuliseks, üldsõnaliseks ja ilutsevaks. Lapsepäraselt tabava meeleolu ja sõnastusega on aga tema paremad lasteluuletused.
E. S.
Luule / laulusõnad
Wastse laulo ja kannel. Tartu: 1863, 75 lk.
Laulik koolis ja kodus. Ued laulud ühe, kahe, kolme ja nelja healega ja kaanonid: noorele ja wanale, iseäranis Eesti koolidelle. Tartu: 1868, 48 lk.
Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng: laulud meeste-koorile. Tartu: H. Laakmann, 1870, 28 lk.
Laste laulik. Jurjev: 1899, 78 lk.
Kooli kannel: 176 ühe-, kahe-, kolme- ning neljahäälelist laulu Eesti koolidele, ühtlasi ka laste-aedadele ning kodulastele. Viljandi: 1908.
Jõulu pähkled ja teised luuletused: noorele ning wanale. Viljandi: H. Leoke, 1910, 54 lk.
Villi Andi, Kannel ning mõõk. Luuletused Eesti elus ülitähtsa 1919. a. mälestuseks. Viljandi: 1919, 16 lk.
Villi Andi, Luuletused. Esimene osa ehk Perekonna-raamat. Tallinn: Rahvaülikool, 1922, 112 lk.
Villi Andi, Luuletused. II osa: Isamaa-raamat. Tallinn: Rahvaülikool, 1923, 112 lk.
Villi Andi, Luuletused. III-IV osa: Sõja- ning Rahu-raamat. Tallinn: Rahvaülikool, 1924, 74 lk.
Esseed, artiklid
Villi Andi, Kes on Kalevipoeg, Suur-Tõll ja nende kaastegelased?. Viljandi: H. Leoke, 1911.