Hasso Krull

Hasso Krull (s. 31. I 1964) on eesti luuletaja, kirjandus- ja kultuurikriitik ja tõlkija.

Krull sisenes eesti kirjandusellu nõukogude aja lõpuaastatel luuletaja, kriitiku, tõlkija ja kirjandusteoreetikuna. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese kümnendi jooksul kujunes temast oluline luuleuuendaja, kriitik ja 20. sajandi filosoofia ja kirjandusteooria tõlkija ja tutvustaja, kelle looming ning kirjanduse ja pärimuse käsitlused on olulised ka uue sajandi kolmandal kümnendil.

Hasso Krull lõpetas 1981. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja õppis aastatel 1981-1985 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kirjandust. 90ndate alguses õppis Krull Eesti Humanitaarinstituudis (aastatel 1989-2005 eraülikoolina töötanud, 2005. aastast alates Tallinna Ülikooli struktuuriüksuseks muudetud õppeasutus) kirjandusteooriat ja jäi seda ainet samasse asutusse edasi õpetama. Kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö „Kosmiline trikster eesti mütoloogias” (2024).

Krull tuli eesti luulesse 1986. aastal ilmunud koguga „Mustvalge“, mille avaldas Max Harnooni nime alt. „Mustvalge“ hakkas silma rohkete sümbolistlike ja dekadentlike allusioonide ning intertekstuaalsusega. Sarnastel radadel liikus ka 1988. aastal ilmunud Krulli esimene kodanikunime alt avaldatud luuleraamat „Pihlakate meri“. Krulli varasema loomingu võimas kokkuvõte on 1993. aastal ilmunud kogu „Luuletused 1987-1991“, mis hakkas silma ühtse teema puudumise, fragmentaarsuse ja mitmehäälsusega. Viited ja mänguline, teisendav suhtumine tuntud kultuuritekstidesse on olulisel määral püsima jäänud ka Krulli hilisemas loomingus. Sama tähtis kui intertekstuaalsus on Krulli luule puhul ka vahetu taju ja loodusmotiivid. Võib lausa öelda, et lihtne pildilisus ja tundlik looduse vaatlemise oskus moodustab Krulli loomingu teise, sama olulise külje. Krulli uue sajandi hinnatuimad luulekogud „Neli korda neli“ (2009) ja „Veel ju vist“ (2012) kombineerivad oskuslikult sümmeetrilisi struktuure, eestikeelsete sõnade mitmetähenduslikkusega mängimist ja ootamatuid looduspilte.

Oluline pöörak toimus nullindatel aastatel, kui Krull pöördus süvenenumalt müütilise ainese ja rahvaluule poole. See avaldus nii esseedes nagu „Loomise mõnu ja kiri“ (2006) kui ka Krulli esimeses pikas poeem-eeposes „Meeter ja Demeeter“ (2004). Krulli põhiline eesmärk on näidata, kuidas universaalsel loomismüüdil on kõigi rahvaste elus fundamentaalne ja loov osa, millesse elav kultuur ei saa passiivselt suhtuda või seda lihtsalt oma minevikku pagendada. Niisuguses müüte rehabiliteerivas vaimus hakkab Krull edasipidi elustama eesti pärimuse loovamat ja mängulisemat osa nii oma luules kui esseedes. Selle üheks võimsamaks tulemuseks on poeem „Kui kivid olid veel pehmed“ (2014).

Kriitiku, kirjandusteadlase ja –teoreetikuna on Hasso Krullil oluline roll juba 80ndate lõpus alanud suure nõukogudejärgse tõlkeprotsessi läbiviimisel, mille käigus jõudis Eestisse palju olulisi autoreid nii luule kui filosoofia vallas, keda eelmise 40 aasta jooksul ei saadud käsitleda (Krulli tõlgitud autorite seas on Bataille, Paul Valéry, Derrida, Cocteau, Deleuze ja Guattari, Bourdieu, Žižek jt). Krulli esseekogumikud „Katkestuse kultuur“ (1996) ja „Millimallikas“ (2000) olid selles kontekstis olulised oma süstemaatilise metodoloogilise lähenemise poolest kirjandusele ja pakkusid uusi lähenemisnurki – eelkõige psühhoanalüütilisi – tuntud eesti autorite loomingu uurimiseks. Alates 2020. aastatest on Krulli teoreetilistes kirjutistes esiplaanile tõusnud keskkonnateemad.

Krulli esseistika ja luulelooming ei lase ennast kergesti eraldi vaadelda. Mõtisklused algupära ja loomise, terviku ja osa, ainulisuse ja paljususe üle riivavad ja viljastavad ka tema luulet, seda siiski kontseptualistlikuks muutmata. Algupärane seos süstemaatilise mõtte ja vahetu aistingu; struktuuri ja vabalt mängleva sõnalise liikumise vahel on allikas, mis Krulli loomingu paljudele lugejatele inspireerivaks on muutnud.

I. O.

Raamatud eesti keeles

Luule
Max Harnoon, Mustvalge. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 46 lk.
Pihlakate meri. Illustreerinud Indrek Hirv. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 69 lk.
Luuletused 1987-1991. Tallinn: Vagabund, 1993, 90 lk.
Swinburne. Biograafiline sari kahes osas. Tallinn: XXX, 1995, XLI lk.
Trepp. Hüpertekstuaalne luuletus. 1996. – https://web.archive.org/web/20230412113143/http://www.eki.ee/kodud/krull/trepp.htm
Kaalud. Fotod: Toomas Kalve. Tallinn: Vagabund, 1997, 70 lk.
Jazz. Nelikümmend luuletust. Tallinn: Vagabund, 1998, 54 lk.
Kornukoopia. 100 luuletust. Tallinn: Vagabund, 2001, 179 lk.
Meeter ja Demeeter. Tallinn: Vagabund, 2004, 111 lk.
Talv. Tallinn: Tuum, 2006, 90 lk.
Neli korda neli. Märts 2007 – september 2008. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 75 lk.
Veel ju vist. Mai 2010 – oktoober 2011. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 60 lk.
Kui kivid olid veel pehmed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 125 lk.
Max Harnoon, Mustvalge: luuletused 1983-1986. Koostaja Asko Künnap; eessõnad: Asko Künnap ja Hasso Krull, kesksõnad: Peeter Laurits; illustratsioonid 1980-1984: Peeter Laurits. Tallinn: Näo Kirik, 2015, 142 lk.
Kandsime redelit kaasas. 40 luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2017, 63 lk.
Euroopa. Tartu: Kaksikhammas, 2018, 96 lk.
Tänapäeva askees: poeetiline käsiraamat: nelikümmend märksõna. Tartu: Kaksikhammas, 2020, 78 lk. [2. trükk: 2021.]
Ava: kaheksakümmend kuus luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2021, 111 lk.
Sulalumi. Tartu: Kaksikhammas, 2023, 70 lk.
Hämaruse meelespea. Tallinn: Kaksikhammas, 2025, 118 lk.

Esseed, artiklid, arvustused
Katkestuse kultuur. Tallinn: Vagabund, 1996, 199 lk.
Millimallikas. Tallinn: Vagabund, 2000, 258 lk.
Loomise mõnu ja kiri. Essee vanarahva kosmoloogiast. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2006, 113 lk. [2. trükk: Tallinn: Kultuurileht, 2006, 108 lk.]
Paljusus ja ainulisus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 205 lk.
Jumalanna pesa. Mütopoeetiline essee. Tallinn: SA Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2012, 70 lk.
Mõistatuse sild. Kirjutisi aastatest 2009-2016. Tartu: Kaksikhammas, 2016, 413 lk.
Imelihtne tulevik: manifeste ja mõtisklusi 1995-2009. Koostanud Hasso Krull ja Leo Luks. Sari ‘Vabamõtlejad’. Tartu: Vabamõtleja, 2020, 198 lk.
Nimetu kogukond: kirjutisi aastatest 2017-2022. Tartu: Kaksikhammas, 2022, 405 lk.
Kosmiline trikster eesti mütoloogias: doktoritöö. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2024, 300 lk.
Igavene taastulek. Tallinn: SA Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2025, 90 lk.

Lasteraamatud
Kurja kala kohvik. Tartu: Kaksikhammas, 2019, 39 lk.
Hundike ja Karuke: üksteist juttu lastele. Tartu: Kaksikhammas, 2020, 87 lk.
Kiisuke ja veeuputus. Tartu: Kaksikhammas, 2020, 42 lk.
Laps ja kuu. Tallinn: Kaksikhammas, 2023, 39 lk.

Valitud teosed
Pesa. Tekstid 2000-2012. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 420 lk. [Essays and articles.]
Muna. tekstid 1987-2012. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 384 lk. [Poems.]