Helga Kross

Helga Kross (Helga Susanna Kross, 1954. aastani Roos; 12. X/29. IX 1917 – 7. XI 1998) oli tõlkija.

Helga Kross sündis ja õppis Tallinnas ning Tartu Ülikoolis germaani ja inglise filoloogiat. Ta töötas inglise ja saksa keele õpetajana ning riiklikus ajaloomuuseumis. Arreteeriti 1945. aastal ning saadeti vangilaagrisse, hiljem oli asumisel Siberis. Eestisse naases 1954. aastal. Töötas Fr. R. Kreutzwaldi-nimelises ENSV Riiklikus Raamatukogus (tänane Eesti Rahvusraamatukogu), hiljem oli kutseline tõlkija. Kirjanike Liidu liige alates 1990. aastast. Oli abielus Jaan Krossiga (1920-2007), keeleteadlase Kristiina Rossi (sündinud 1955) ema. Suri Tallinnas, maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

Kross tõlkis peamiselt inglise ja saksa keelest nii vanemat kui uuemat kirjandust, näiteks Hermann Hesse „Klaaspärlimängu“, Thomas Manni „Doktor Faustuse“, Hermann Kanti „Impressumi“, Thomas Hardy „D’ Urberville’ide Tessi“, E. A. Poe novelle, John Galsworthy „Kaasaegse komöödia“, Iris Murdochi „Võrgu all“.

Ajakirjanduses avaldas Helga Kross novelle, näiteks „Kosjasõit“ (Looming, 1960), mis pälvis 1959. aasta novellivõistlusel teise auhinna, ning 1961. aasta novellivõistlusel kolmanda auhinna pälvinud „Suurteos“ (Looming, 1962).

A. K.