Hermann von Keyserling

Hermann von Keyserling (krahv Hermann Alexander von Keyserling; 20./8. VII 1880 – 26. IV 1946) oli baltisaksa filosoof ja publitsist.

Keyserling sündis Harjumaal Kõnnu mõisas, õppis Pärnus gümnaasiumis, 1897-1898 Genfi ülikoolis, 1898-1900 Tartu Ülikoolis, 1900-1901 Heidelbergi ja 1901-1902 Viini ülikoolis geoloogiat ja keemiat, lõpetas dr. philos. kraadiga. Elas mitmel pool Euroopas, Eestis peatus perekonnale kuuluvates Kõnnu ja Raikküla mõisates, viimases elas pikemalt 1914-1918. Lahkus Eestist 1918. aastal Saksamaale. Asutas 1920. aastal Darmstadtis filosoofilise aluspõhjaga Tarkuse Kooli (Schule der Weisheit). Suri Innsbruckis, maetud Innsbrucki kalmistule.

Avaldatud filosoofilistest töödest on tuntuim maailmareisi elamustele tuginev „Das Reisetagebuch eines Philosophen“ I-II (1919), milles sissevaated teistesse kultuuridesse on aluseks sisemistele rännakutele-mõtisklustele. Teos saavutas suure populaarsuse ja tegi Keyserlingist ülemaailmselt tuntud filosoofi. Nii mõnedki „Reisipäeviku“ mõttearendused on käsitletavad sissejuhatusena Keyserlingi järgmistele teostele. Iseäranis olulisel kohal on kokkupuuted Ida-kultuuridega, mille mõtestajana on Keyserling tähelepanu pälvinud. Tema filosoofias on olulisel kohal metafüüsika, intuitiivsus ning traditsioonilisest filosoofilisest mõtlemisest eristuv piirideta, vabalt voogav polüfooniline mõtlemine. Tema olulisemate tööde seas on ka „Schöpferische Erkenntnis“ (1922), „Das Spektrum Europas“ (1927), „Wiedergeburt“ (1927), „Süsamerikanische Meditationen“ (1932) ja „Das Buch von Ursprung“ (1947). Kogutud teosed kuues köites ilmusid 1950. aastatel.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Essays
Loov tunnetus. Tartu: Ilmamaa, 1998, 367 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]

Travel writing
Hermann von Keyserling, Alexander Stäel von Holsteiniga, India-reisid. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu ), 1991, 62 lk.