
Alates 1991. aastast töötas Kesküla nädalalehes Eesti Ekspress, kus ta oli kultuurilisa Areen pikaajaline toimetaja ning kolumnist.
Kesküla debüteeris värssidega valimikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ 1977. aastal. Tema raamatudebüüdiks oli luulekogu „Läbi linnaöö“ (1986), mis torkas silma sotsiaalsuse poolest. Sellele lisandusid neli luuleraamatut, millest viimane, „Vabariigi laulud“ (1998) pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia luule kategoorias.
Kalev Kesküla kirjutas vabavärsilist mõttelüürikat tähtsatest elulistest ja ühiskondlikest teemadest, paigutades need laiemasse mütoloogiliste ja kultuurilooliste viidete võrgustikku. Tema loomingut iseloomustab irooniline tundelisus, kohatine pateetilisus.
Kultuurkapitali aastaauhinna sai Kesküla ka 2009. aastal ilmunud proosapalade kogumiku „Elu sumedusest“ eest. Raamatu arvustuses nimetas Mihkel Mutt sellesse koondatud tekste „marginaali, novelleti ja kolumni vahepealseteks“.
2008. aastal koostas Kalev Kesküla mahuka mälestustekogu Mati Undist pealkirjaga „Undi-jutud“.
Kesküla oli tunnustatud veiniekspert. Tema sulest on ilmunud esimene eesti keeles kirjutatud veinileksikon.
L. P.
Luule
Läbi linnaöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. 63 lk.
Aeg rannal. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 80 lk.
Eneseirooniline armastaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1991. 107 lk.
Vabariigi laulud. Tallinn: Tuum, 1998. 67 lk.
Platoni riigis. Tallinn: Tuum, 2002. 93 lk.
Kogutud luuletused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 397 lk.
Proosa
Elu sumedusest. Tallinn: Tuum, 2010. 132 lk.
Varia
Veinijuht. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2004. 399 lk.
Uus veinijuht. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2007. 533 lk.