Käsu Hans

Käsu Hans (Hans Kess; sünnidaatum teadmata, surnud arvatavalt 1715 või 1734) oli luuletaja, lõunaeesti kirjakeeles (tartu keeles) kirjutatud nutulaulu „Oh! ma vaene Tardo-liin“ („Oh, ma vaene Tartu linn“) autor. Käsu Hans on esimene teadaolev eesti päritolu kirjanik. Ta töötas Puhjas köstrina ning tema elukäigu kohta on vähe andmeid. Ühe oletuse järgi suri ta 1715. aastal, teise versiooni kohaselt elas ta Puhja kandis siiski veel ka 1730. aastate alguses.

Käsu Hansu nutulaul on seotud Põhjasõja sündmustega, see on kirjutatud 1708. aastal ning kajastab Tartu linna hävitamist aastatel 1704–1708 Peeter I vägede poolt, mille tagajärjel jäi Tartusse alles vaid mõni üksik terve maja. Autori vaatepunkt on venevastane ja rootsimeelne. Tekst on säilinud ümberkirjutuste kaudu, neist esimese tegi Tartu Jaani koguduse pastor Johann Heinrich Grotjan koguduse raamatusse aastal 1714. Grotjani ümberkirjutus on enamasti olnud ka hilisemate publikatsioonide aluseks. Teksti esimene täismahuline trükiversioon avaldati 1902. aastal.

Kirjanduslooliselt asetub Käsu Hansu nutulaul varase eestikeelse juhuluule viimasesse faasi, kuid ta on oma sisult ja poeetiliselt väljaarenduselt selles traditsioonis erandlik. Tegemist on 32-stroofilise pikema luuleteosega, kus esitatakse personifitseeritult Tartu linna monoloogi ja tõlgendatakse hävitustööd karistusena varasemate pattude eest. Tekst on algupärane, kuid tõenäoliselt on teemaarenduse puhul eeskujuks olnud 1691. aastal lõunaeesti keeles ilmunud proosatekst „Jerusalemmi-Lina hirmsast Ärrähäetämissest“ („Jeruusalemma linna hirmsast ärahävitamisest“), mis oli omakorda mugandus Josephuse teosest „Juuda sõda“ [„The Jewish War“].

Käsu Hansu nutulaulust levis rahva seas ka suulisi versioone ning mitme hilisema kirjaniku (Friedebert Tuglas, Herbert Salu, Mart Kivastik) loomingus on Käsu Hansust saanud uute kirjandusteoste peategelane.

M. V.

Käsu Hansu teose trükiversioone

Friedrich Gustav Bienemann, Die Katastrophe der Stadt Dorpat während des Nordischen Krieges: nebst zeitgenössischen Aufzeichnungen. Tallinn: Verlag von Franz Kluge, 1902, lk 92–98.
Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739. II vihk. (Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetised XVI). Koostajad Albert Saareste ja Arno Rafael Cederberg. Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, 1931, 306–315.
Eesti kirjandusajalugu tekstides. (Akadeemilise Kirjandusühingu Toimetised IV). Toimetajad Gustav Suits ja Mart Lepik. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu kirjastus, 1932, lk 57–67.
Käsu Hans ja Adrian Virginius. Mälestuspäev Puhjas. Ürituste kava. Koostaja Urmas Salo. Tartu: Eesti Muinsuskaitse Selts, 1988.
Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 1. köide. Koostaja Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 17–26.
Käsu Hansu kaebelaul. – Akadeemia 1993, nr 1, lk 150–160. [Sisaldab kaht versiooni, mis mõlemad taotlevad originaalilähedust – Johann Heinrich Grotjani üleskirjutuse põhjal tehtud tekstikriitlist versiooni ja August Annisti versiooni.]
300 aastat esimesest eestikeelsest luuletusest „Oh ma vaene Tarto liin“ (Käsu Hans). Koost Kaja Udso. Puhja: K. Udso, 2008, 12 lk.