Krister Kivi (sünd. 09. V 1975) on ajakirjanik ja luuletaja.
Kivi on töötanud ajalehtedes Eesti Ekspress ja Postimees. Ta on kirjutanud uurivaid artikleid, ühiskondlikku publitsistikat, isikulugusid ja reisikirju ning võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu, teiste hulgas 2007. aastal uuriva ajakirjanduse auhinna, Bonnieri preemia eestlastest narkokullerite kohta koos Janar Filippoviga kirjutatud artikli eest. Krister Kivi ema on kirjanik ja ajakirjanik Aita Kivi.
Kivilt on ilmunud üks romaan ja üks luulekogu. Romaanis „11“ (2010) avaldub autori põlvkonna elutunne, kelle jaoks moodsa kosmopolitismi lõputud võimalused on ühtaegu lahenduseks ja jäädava väsimuse allikaks. Luulekogusse „Tulles lähemale“ (2005) kuulub 22 vabavärsilist teksti aastatest 1998–2005. Luuletuste teemadeks on aeg, mälu, keha, lähedus ja üksindus, vesi ja taevas.
Reisikiri „Õhus: pilvetekste aastatest 2009–2019“ (2020) koosneb lühiföljetonidest, mis räägivad autori seiklustest ümber maailma reisides, enamasti pisiseikadest enne või pärast mõnda lennureisi, samuti lennujaamades või lennukis olles.
L. P.
Romaan
11. Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. 200 lk.
Luule
Tulles lähemale. Tartu: K. Kivi, 2005. 37 lk.
Reisikiri
Õhus: pilvetekste aastatest 2009–2019. Tallinn: Hea Lugu, 2020. 422 lk.
Esseed ja artiklid
Eesti Maja: liiter pisaraid, 62 000 kilomeetrit, veidike verd. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2007. 232 lk.
IME!: kaheksa isiklikku lugu seitsmest erilisest paigast. Tallinn: Go Group, 2008. 120 lk.