Madis Kõiv

Akadeemilise hariduse poolest füüsik, oli Madis Kõiv (5. XII 1929 – 24. IX 2014) eesti kirjanik ja filosoof, üks olulisimaid 1990ndate draamaautoreid.

Kõiv töötas aastatel 1953-1961 õpetaja ja vanemõpetajana Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsikakateedris ning 1960-1992 teadurina Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis teoreetilise füüsika sektoris.

Ta on kirjutanud teoseid nii eesti kui võru keeles. Kuigi Madis Kõiv oli hakanud kirjutama vähemalt paarkümmend aastat varem 1960. aastatel, tõusis ta keskseks ja auhinnatud autoriks pärast nõukogude korra lagunemist taasiseseisvunud Eestis, mil tema näidendeid hakati lavastama paljudes teatrites juba 1990ndate aastate alguses. Kõivu näidendite tegevus toimub tavaliselt konventsionaalselt raskesti piiritletavas nägemuslikus ruumis. Tegelasteks on tavaliselt isikud eesti (nagu näidendites „Tali“, „Las olla pääle“ ja Vaino Vahinguga kahasse kirjutatud „Faehlmann“) või laiemalt Euroopa („Kokkusaamine“, „Filosoofipäev“, „Nero“) kultuuriloost, aga ka lihtne talurahvas („Põud ja vihm…“ koos Aivo Lõhmusega, „Küüni täitmine“ koos Hando Runneliga). Kõivu näidendite tegelased leiavad ennast harilikult pingsas eksistentsiaalses situatsioonis, milles miski pole kindel. Filosoofilised küsimused segunevad lahendamatute pingetega inimsuhetes, tihti on tegevuse taustaks sõda.

Peale näidendite on Kõivu loomingus oluline koht lapsepõlvemälestustel, mis on ilmunud 6-osalises romaanisarjas alapealkirjaga Studia Memoriae. Selles romaanisarjas tegeleb autor oma mälestuste ja mäletamise protsessi range uurimisega. Madis Kõiv on kirjutanud ka väga eksperimentaalseid modernistlikke romaane nagu „Aken“ ja „Päev“, milles on vaevu arusaadava süžee kõrval keskne pigem mina-tegelase väga tundlik maailmataju ja tihti lausa paranoilised sundmõtted.

Madis Kõiv oli loovisikuna eraklik. Pälvinud küll elu lõpul palju tunnustust, ei astunud Kõiv kunagi Eesti Kirjanike Liitu ega pidanud ennast ameti poolest kirjanikuks. Isepärane suveräänsus ja sõltumatus kirjutajana on Kõivu puhul äratuntav ka tema tekstidest – raske on nende puhul teha ranget vahet žanridel nagu essee, romaan, näidend või filosoofiline arutlus. Kõivu kui autodidakti eneseharimine erinevates valdkondades kulges väga süvitsi – ta tundis eriti põhjalikult nii saksakeelset mõttelugu kui ka klassikalist antiikkultuuri, ning teaduse ja filosoofia ajalugu üldiselt. See on muutnud tema loomingu väga mitmekihiliseks, kohati ehk lausa hermeetiliseks. Teisest küljest on see kõik teinud Kõivu tekstid äärmiselt elujõuliseks ja tõsiseks intellektuaalseks väljakutseks järgnevatele põlvkondadele.

I. O.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Madis Kõiv, Vaino Vahing, Endspiel. Laskumine orgu. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 204 lk.
Rännuaastad. Studia Memoriae I. Tallinn: Õllu, 1994, 167 lk.
Kolm tamme. Studia Memoriae III. Tallinn: Õllu, 1995, 159 lk.
Aken. Tallinn: Õllu, 1996, 218 lk.
Kalad ja raamatud. Studia Memoriae IV. Tallinn: Õllu, 1998, 231 lk.
Kähri kerko man Pekril. Studia Memoriae II. Võro: Võro Instituut, 1999, 232 lk.
Attika Apooria, Elea tragöödia. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts „Veljesto“, 2000, 111 lk.
Keemiline pulm: autobiographia cryptica. Tartu: Akkon, 2002, 287 lk.
Päev. Tartu: Akkon, 2004, 367 lk.
Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas. Studia Memoriae VI. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009, 349 lk.
Poisid ja tüdrukud. Studia Memoriae V. Tartu: EYS Veljesto, 2010, 622 lk.
Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned. Tallinn: Kultuurileht, 2013, 181 lk. [Loomingu Raamatukogu.]
Koolipoisid ja füüsikud. Tartu: Ilmamaa, 2014, 423 lk.

Näidendid
Madis Kõiv, Vaino Vahing, Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 127 lk.
Madis Kõiv, Aivo Lõhmus, Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 142 lk.
Kolm näitemängu. Koostanud ja toimetanud Andres Laasik. Tallinn: Eesti Draamateater, 1997, 348 lk. [Sisu: ‘Kokkusaamine’; ‘Tagasitulek isa juurde’; ‘Filosoofipäev’.]
Jaanus Andreus Nooremb ehk Madis Kõiv, Hando Runnel, Küüni täitmine. Tartu: Ilmamaa, 1998, 104 lk.
Lõputu kohvijoomine. Tallinn: Eesti Draamateater, 2008, 304 lk.
Keskmängustrateegia: stseene kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga. Tallinn: Eesti Draamateater, 2015, 169 lk.

Kogutud näidendid
Näidendid I. Järelsõna: Luule Epner. Tartu: Akkon, 2006, 503 lk. [Sisu: ‘Castrozza’, ‘Turba philosophorum’, ‘Kammertükk’, ‘Las olla pääle’, ‘Faehlmann’ (kaasautor Vaino Vahing), ‘Võlumägi’.]
Näidendid II. Järelsõna: Luule Epner. Tartu: Akkon, 2007, 470 lk. [Sisu: ‘Hammerklaviersonate’, ‘Tagasitulek isa juurde’, ‘Peiarite õhtumängud’, ‘Tali’, ‘Omavahelisi jutuajamisi tädi Emmaga’, ‘Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümmendämä aasta suvõl’ (kaasautor Aivo Lõhmus).]
Näidendid III. Järelsõna: Luule Epner. Tartu: Akkon, 2009, 447 lk. [Sisu: ‘Filosoofipäev’, ‘Kolmekesi toas’; ‘Stseene saja-aastasest sõjast’, ‘Lõputu kohvijoomine’ (kaasautor Leo Metsar), ‘Küüni täitmine’ (Jaanus Andreus Nooremb), ‘Võluvägi’.]
Näidendid IV. Järelsõna: Luule Epner. Tartu: Akkon, 2010, 542 lk. [Sisu: ‘Nero’, ‘Kokkusaamine’, ‘Finis nihili’, ‘Lahkumissoolo’, ‘Kui me Moondsundi Vasseliga pähklaid müisime ja keegi ei tahtnd osta’, ‘Kuradieliksiir’ (E.T.A. Hoffmani järgi).]

Esseed, artiklid, filosoofilised uurimused
Luhta-minek. Koostanud ja järelsõna Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, 2005, 681 lk. [Eesti mõttelugu.]
Metafüüsiline luul. Koostanud ja toimetanud Jaan Kangilaski ja Leo Luks. Sari ‘Vabamõtlejad’. Tartu: Vabamõtleja, 2024, 387 lk.

Madis Kõivu kohta
Madis Kõivu mõttelistes maailmades: Tartus 4. XII 1999 toimunud Madis Kõivu 70. sünnipäeva tähistanud konverentsi ettekannete põhjal koostatud artiklikogumik. Toimetanud Maris Balbat ja Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti Teatriuurijate Ühendus, 2003, 231 lk.
Püsimatu metaphysicus. Madis Kõiv 75. Koostajad Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2004, 324 lk.
Anneli Saro, Madis Kõivu näidendite teatriretseptsioon. Doktoritöö. Juhendaja Luule Epner. Kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool, 2004, 280 lk.
Indrek Ojam, Madis Kõivu proosakirjandus: historiseeriv lähenemine. Magistritöö. Juhendaja Arne Merilai. Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste ja kunstide instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond, 2015, 66 lehte.
Jalutuskäigud ja kohvijoomised. Kõnelusi Madis Kõivust. Koostanud ja toimetanud Aare Pilv. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020, 247 lk.