Mihkel Kunnus

Mihkel Kunnus (s. 23. II 1982) on esseist ja kriitik.

Kunnus on pärit Uhtnast (Lääne-Virumaal), õppinud Kaareperes (Jõgevamaal), Nõo Reaalgümnaasiumis (Tartumaal) ja keemiat Tartu Ülikoolis ning lõpetanud sealsamas semiootika ja kulturoloogia eriala magistriõppe. On töötanud õpetaja ja õppejõuna ning on ajalehe Postimees, sh keskkonnaportaali Trinokkel toimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 2012. aastast. Pälvis kultuurilehe Sirp aastaauhinna 2010. aastal ning Elli Soolo pseudonüümi all 2012. aastal, samal aastal pälvis ka Tartu Kultuurikandja aunimetuse.

Kirjandus- ja kultuurikriitiku ning publitsistina tõusis Kunnus esile 2010. aastatel. Ta paistab silma isikupäraste, erudeeritud, argumenteeritud ja ajuti radikaalsete (ebastereotüüpsete) seisukohtadega. Maailmavaatelt on Kunnus määratlenud end konservatiivina. Esseid ja arvustusi koondavad kogumikud „Minu eugeenika saladus: kultuurieugeenilisi koode“ (2012) ja „Roheline süü“ (2014), milles leiab nii eesti kirjanduse kui mitmesuguste sotsiaalsete ja ühiskondlike teemade käsitlusi. Olulisel kohal Kunnuse mõtteraamistikus on ratsionaalsus ja moraalsus, iseloomulikuks tehniliseks võtteks muuhulgas paradoks.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Elli Soolo, Teine tegupool. Tartu: Vabamõtleja, 2018, 80 lk.

Esseed ja artiklid
Minu eugeenika saladus: kultuurieugeenilisi koode. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2012, 265 lk.
Roheline süü. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2014, 164 lk.
Päästepaadieetika. Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2018, 228 lk.