Raimond Kolk

Raimond Kolk (8. II 1924 – 3. XI 1992) oli luuletaja, proosakirjanik ja kriitik.

Kolk sündis Võrumaal Saru vallasekretäri pojana. Õppis Saru algkoolis, 1937-42 Valga reaalkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis, 1942-43 Tartu Õpetajate Seminaris. Töötas 1943 Võrumaal Kuldres algklasside õpetajana, 1944. a. jaanuaris põgenes Saksa mobilisatsiooni eest Soome ning oli sealses eesti jalaväerügemendis väljaõppel ja Karjala rindel, st oli soomepoiss. 1944. a. septembris siirdus Rootsi, kus töötas algul metsatööl, seejärel sukavabrikus, hiljem Göteborgis ketrusvabrikus ja paljudel teistel ametikohtadel. Õppis 1958-63 Stockholmi ülikooli humanitaarteaduskonnas riigiteaduse, rahvamajanduse ja statistika erialal. Filosoofia kandidaadi teaduskraad 1963. 1962 sai teenistuskoha Rootsi põllumajandusministeeriumis, 1972-89 töötas Uppsalas Rootsi toiduainetevalitsuse majandusdirektorina. Suri Stockholmis, maetud Lidingö kalmistule.

Kolk hakkas luuletama kooliaastatel, ta värsse avaldati 1938 Tartus „Õpilaslehes” ja 1942 „Postimehes”, viimase lühijuttude võistlusel 1943 sai I auhinna ta lugu „Vanas kõrtsis”. Kolgi luulet ilmus soomepoiste ajakirjas „Kodutee”, almanahhis „Eesti Looming” ja Rootsis koguteoses „Homse nimel” (1945). Samal aastal liitus Kolk ka kirjandusrühmitusega „Tuulisui”, temast sa eesti seltskonna radikaalse suuna eestvõitlejaid ning konservatiividele vastukaaluks loodud poliitikaajakirja „Radikaaldemokraat” asutajaid ja kultuuriajakirja „Sõna” toimetaja 1948-50. Kui „Sõna” 1950 seisma jäi, siirdus Kolk ajakirja „Tulimuld” ja ajalehe „Teataja” kaastööliseks, samuti on ta toimetanud poliitikaajakirja „Side” 1956-92.

Kolgi esimene luulekogu „Ütsik täht” (1946) on kirjutatud Võru murdes, mis domineerib ka järgmises kogus „Kõiv akna all” (1952). Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone, pakkudes pastelltoonides külaelupildikesi ja mõtisklusi elust, sageli neid irooniliselt puänteerides. Murdekeel taandub hilisemates kogudes „Müüdud sõrmus” (1957) ja „Kiri” (1977). Viimastes kogudes peegeldab Kolk maailma laiemalt, luulesse tungib võõramaiseid motiive, mõtisklused riivavad ümbritsevaid olusid ja inimesi. Ka need luuletused on lihtsa vormiga, mõnikord humoorikad, ent ka skeptilised ja iroonilised. Ülevaate Kolgi loomingust annavad mahukas teos „Võõral maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1983 (1984) ja kogumik „Ütsik täht” (1989, E. Mallene järelsõnaga).

Esikromaan „Küla põleb kahest otsast” (1955) näitab eesti üliõpilaste kohanemist Rootsi oludega, noormees on pandud valima kerget heaolu pakkuva rootslanna ja probleeme tekitava eestlannast armastatu vahel – iroonilise värvinguga finaalis laseb autor võita võõramaisel mugavusel. Kolgi parimaks proosateoseks on peetud romaani „Sulajää” (1958), mis kujutab noore naise dramaatilist elusaatust Eestis kahe maailmasõja vahel: koolist vallandatud õpetajanna läheb eluraskuste sunnil mehele vanale talunikule ega pääsegi enam vaimsete väärtuste juurde. Stockholmi triloogiaks tituleeritud romaanid „Et mitte kunagi võita” (1969), „Mõned päevad septembris” (1972) ja „Truudus elu vastu” (1976) kujutavad pagulassaatusi, siingi peavad tegelased valima armastuse ja majandusliku heaolu vahel, viimases romaanis liitub sellega veel valikuvõimalus võõrsiloleku ja kodumaa vahel. Triloogia „Vallavanema pärandustomp” (1983), „Elu edeneb” (1984) ja „Ajad muutuvad” (1989) kujutab vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustamist Eesti Vabariigis, autor on kõnesolevaid poliitilisi liikumisi joonistanud huumoriga. Kolgi novellistikat tutvustavad kogud „Väikemees, miks nutad?” (1960) ja „Uskumatu Toomas” (1981). Lühiproosakogu „Lestakala otsima ja teisi jutte” (1987) esitab tähelepanekuid ja mõtisklusi noorpõlve Võrumaalt ja nüüdisaja Stockholmist. Kolk on kirjutanud hulganisti artikleid välismaise eesti kirjanduse kohta.

I. M.

Raamatud eesti keeles

Luule
Ütsik täht: võõral maal kirutõdu laulu. Kaas ja illustratsioonid: Harri Laks; kirjandus- ja kunstirühmitus Tuulisui. Stokholm: Eesti Raamat, 1946, 63 lk.
Kõiv akna all: teine kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 71 lk.
Müüdud sõrmus: kolmas kogu luuletusi. Illustreerinud O. Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 63 lk.
Kiri: neljas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 61 lk.
Võõral maal kirjutatud laulud: luulekogumik 1940-1983. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 158 lk.
Ütsik täht: võõral maal kirjutatud laulud. Kujundanud ja illustreerinud Vive Tolli. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 222 lk.
Peo pääl elu hõpõ : luulõtusõ. Kogunud ja koostanud Õnne Kepp. Võru: Võru Instituut, 2018, 399 lk.

Romaanid
Küla põleb kahest otsast. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 238 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 173 lk.]
Sulajää. Illustreerinud V. Saul. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 294 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2010, 239 lk.]
Et mitte kunagi võita. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 245 lk.
Mõned päevad septembris: jutustus tänapäevast. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 219 lk.
Truudus elu vastu. Illustreerinud O. Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 216 lk.
Vallavanema pärandustomp. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 201 lk.
Elu edeneb. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 189 lk.
Ajad muutuvad. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 174 lk.

Lühiproosa
Vähikuningas. Kaas ja illustratsioonid: Olev Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 61 lk. [Lastejutt.]
Väikemees, miks nutad?: novelle ja jutustusi. Illustreerinud T. Pors. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 283 lk.
Uskmatu Toomas: jutustused. Illustreerinud O. Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 211 lk.
Lestakala otsimas ja teisi jutte 1981-1987. Illustreerinud O. Paju. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 175 lk.

Varia
August Mälk: lühimonograafia. Toimetaja Bernard Kangro. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 63 lk.
Tuulisui ja teised: märkmeid aastaist 1945-1950. Stokholm: Teataja, 1980, 133 lk.
Vene 1917. a. revolutsioonid ja nende peegeldusi eesti kirjanduses: ettekanne New Yorgi eesti kultuuripäevadel aprillis 1982. Stokholm: Side, 1982, 31 lk.
Võrumaalt Stokholmi; “Tuulisui” ja teised: märkmeid ja mälestusi kodumaalt ja pagulusest. Tallinn: Faatum, 1992, 157 lk.