Enn Lillemets

Enn Lillemets (kodanikunimi Ernst Lillemets; 1. V 1958) on näitleja, luuletaja ja kultuuriloolane.

Lillemets sündis ja õppis Tartus, Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti kirjandust (lõpetas 1983) ja Vanemuise õppestuudios (lõpetas 1989). Täiendas end förja kultuuri alal Kopenhaageni Ülikoolis (1991). On töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis, olnud Tartu Lasteteatri näitleja. Kuulunud Tartu NAKi (esimees 1983-1986), kuulub Kunstiühingusse Pallas (alates 1988), Eesti Näitlejate Liitu (1993), Karl Ristikivi Seltsi (2001), Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingusse (2002) ja Jaan Tõnissoni Seltsi (2013).

Kirjandusliku trükidebüüdi tegi lühijutuga, mis sai ajalehe Edasi jutuvõistlusel 1978. aastal teise preemia. Alates 1980. aastate algusest on Lillemets avaldanud luuletusi, esimene luulekogu „Olemise valge koer ehk ingli kolju“ (1994) on kantud nii sürrealistlikest allhoovustest kui arbujalikkusest, mis on omal kohal ka luulekogus „Joon haljast valgust nagu vett: teine kogu luulet 1993-2015“ (2016). Lillemetsa loomingus on olulisel kohal Tartu ning vihjed-viited teistele tekstidele.

Olulisel kohal on Lillemetsa tegevus kultuuriloolasena. Ta on teinud mitmesuguseid tele- ja raadiosaateid, koostanud näitusi, avaldanud erinevaid publikatsioone ja koostanud kogumikke, näiteks Peet Vallaku novellide kogumik „Hinge taud“ (1983) ning koos Kristi Metstega koostatud „Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused“ (2007).

Lillemets on pälvinud ajakirja Looming aastaauhinna kahel korral: 1987. aastal luuletsükli ja artikli „Daniel Palgi ja Peet Vallak“ eest ning 2011. aasta samuti luuletuste ning artikli eest “Kust võtta niisugust enesevalitsust, mis oleks tugevam kui Vene valitsus?” – artikkel tutvustas okupatsioonivõime trotsivat Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi koostööd Aili Helmi pseudonüümi all. Samuti pälvis Lillemets 2004. aastal Tartu Kultuurkapitali aastapreemia kunstiühingu Pallas traditsioonide hoidmise eest.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Olemise valge koer ehk ingli kolju: mitme aja laulud. Tartu: Ilmamaa, 1994, 101 lk.
Joon haljast valgust nagu vett: teine kogu luulet 1993-2015. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 53 lk.