Hans Luik

Hans Luik (26. III 1927 – 13. VIII 2017) oli tõlkija, näitekirjanik ja prosaist.

Luik sündis ja õppis Tartus, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Küüditati 1941. aastal ühes perega. Eestisse naastes lõpetas 1947. aastal Tartus keskkooli, õppis 1948-1952 Moskvas Lunatšarski-nimelises riiklikus teatriinstituudis (GITIS). Seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas, Kirjanike Liidu liige alates 1974. Aastatel 1989-1994 oli kirjastuse Kupar esimees, 1993. aastast kirjastuse Kuldsulg omanik. Suri Tallinnas, maetud Tartusse.

Luige kirjandusliku tee alguses on lastejutud, mida avaldas ajakirjas Pioneer 1966. aastast. 1960. aastatest pärinevad publitsistikaraamatud käsitlevad arstiteaduslikke („Inimene võidab surma“, 1967) ja pedagoogilisi küsimusi („Kõik noored orbiidile!“, 1967). 1967. aasta romaanivõistlusel ergutuspreemia saanud romaan „Kosmodroomidest kaugel“ (1969) keskendub autobaasiga seotud tegelastele, romaan „Keelatud vili“ (1989) vaeb teadlaste vastutuse küsimusi.

Kaksiknäidend „Kaks kuulsat kurjategijat“ (alapealkirjadega „Hüvasti, mu kallid!“ ja „Homme ärkad sa kuulsana“, lavastati Draamateatris 1969. aastal) baseerub antiiksüžeedel Sokratesest ja Herostratosest. Laiemat tähelepanu pälvis revolutsiooni- ja Lenini-teemaline „Homsed tähed“ (1971), mida lavastati ka väljaspool Eestit. Noorte inimeste elukeerdkäike ja valikuid kujutavad „Ja see poiss olen mina?“, „Striptiis eriravilas“ ning „Poiss põleval laevalael“ (ilmusid kogus „Eesti näidendeid 1980-1984”, 1987). Kirjutanud ka kuuldemänge ning oma näidendi „Tõe hetk“ põhjal stsenaariumi mängufilmile „Kuldrannake“ (2006, režissöör Jüri Sillart) ning olnud teistegi filmide (kaas)stsenarist.

Luik kirjutas nii kirjandus-, teatri- kui filmikriitikat ning tõlkis vene ja inglise keelest nii proosat kui näidendeid ning kirjutas paljudele tõlgetele ka saatesõnad. Luige tõlgete hulka kuuluvad Ray Bradbury „451 Fahrenheiti”, Bram Stokeri „Dracula”, Vladimir Nabokovi „Lolita” ning ohtralt vene klassikat (Turgenev, Tšehhov, Herzen jpt).

Hans Luige kolmeköiteline mälestusteraamat „Minu imeline elu” ilmus aastatel 2009–2011.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kosmodroomidest kaugel. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 134 lk
Keelatud vili. Tallinn: Kupar, 1989, 253 lk [2. tr 2005]
Frank Maxwell, Mõrvarühma inspektor: põnevusromaan. Tallinn: Kuldsulg, 2001, 152 lk

Näidend
Homsed tähed. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 63 lk

Aimekirjandus noortele
Inimene võidab surma: arstiteaduse tänasest ja homsest. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 115 lk
Kõik noored orbiidile: mõtisklus. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 62 lk

Mälestused
Minu imeline elu. 1. Tallinn: Kuldsulg, 2009, 536 lk
Minu imeline elu. 2. Tallinn: Kuldsulg, 2010, 389 lk
Minu imeline elu. 3. Tallinn: Kuldsulg, 2011, 559 lk