Jaan Lattik

Jaan Lattik (22. XI/10. XI 1878 – 27. VI 1967) oli vaimulik, riigitegelane ja prosaist.

Lattik sündis Võrumaal, õppis Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja Tartu kroonugümnaasiumis ning Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, lõpetades cand. theol. kraadiga. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Lattik töötas kooliõpetajana ja Viljandi maakoguduse pastorina. Ta oli Eesti Vabariigi Asutava Kogu ja I-V Riigikogu liige, Kristliku Rahvaerakonna üks asutajaid ja juhtfiguure, haridus- ja välisminister, aastatel 1939-1940 Eesti Vabariigi saadik Leedus. 1944. aastal põgenes Lattik Rootsi, kus tegutses vaimulikuna. Jaan Lattik suri Stockholmis. Ta maeti Stockholmi Metsakalmistule, kuid maeti ümber Viljandi vanale kalmistule 1. novembril 2008. aastal.

Ilukirjandusega hakkas Lattik tegelema juba gümnaasiumipäevil, mil ajakirjanduses ilmusid Kittali pseudonüümi all proosapalad. Ta pälvis tähelepanu Noor-Eesti I albumis (1905) ilmunud humoorika jutustusega „Kui meil veel püksa ei olnud“. Suure populaarsuse ja kindla koha lastekirjanduses omandas Lattiku Karl August Hindrey illustratsioonidega jutukogu „Meie noored“ (1907). Memuaarset lapsepõlveainest kasutavad ka kogud „Minu kodust“ (1921) ja „Mets“ (1928). Lattik kujutab kaasahaaravalt 19. sajandi lõpu küla elu-olu, tähelepanu keskmes on laste mõtte- ja mängudemaailm. Lattik on kasutanud kodust Karula murrakut, ta on hea jutustaja, olulisel kohal huumor. Nooremale lugejale on suunatud „Koolipoisid“ (1928). Memuaarset lapse- ja noorpõlveainest kasutas Lattik ka paguluses ilmunud kogudes „Räägi mulle üks jutt“ (1946), „Mõrsjapärg“ (1951) ja „Talupoja laul“ (1953). Lattikule on iseloomulik range piiri puudumine memuaarse ja ilukirjandusliku ainese vahel.

Paguluses oli Lattik üks olulisemaid memuariste eesti kirjanduses. Tema vaimuliku- ja poliitikutegevust ning pagulasaastaid kajastavad mälestusteraamatud „Viljandi kirikumõis kõneleb“ (1948), „Teekond läbi öö“ I-IV (1950-1958) ja „Minu album“ (1960).

Jaan Lattik on ka avaldanud reisiraamatu „Lõunamaale“ (1925) ja vaimulikku kirjandust, näiteks „Martin Luther“ (1924), „Elavad söed“ (1932) ja „Tulge vee juurde“ (1961) ning armastusromaani „Teda ei ole siin!“ (1964).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaan
Teda ei ole siin!. Stockholm: EMP, 1964, 256 lk

Lühiproosa
Surnu pruut. Katkised käed. Tartu: Postimees, 1924, 62 lk
Surnu pruut. Tartu: Postimees, 1928, 187 lk

Lastekirjandus
Meie noored. Tartu: K. Sööt, 1907, 82 lk [järgmised trükid: 1913, 1918, 1921]
Minu kodust. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1921, 102 lk
Koolipoisid. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1928, 112 lk [2. tr 1988]
Mets. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1928, 120 lk
Räägi mulle üks jutt: jutustused noortele ja vanadele. Stockholm: Välis-Eesti Kirjastustoimkond, 1946, 148 lk
Kui meil veel püksa ei olnud. Koost. H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1998, 255 lk

Mälestused
Viljandi kirikumõis kõneleb. Vadstena: Orto, 1948, 294 lk [2. tr 1993]
Teekond läbi öö. 1. osa. Vadstena: Orto, 1950, 384 lk [2. tr 2015]
Teekond läbi öö. 2. osa. Toronto: Orto, 1952, 313 lk [2. tr 2016]
Teekond läbi öö. 3. osa. Toronto: Orto, 1955, 302 lk [2. tr 2016]
Teekond läbi öö. 4. osa. Toronto: Orto, 1958, 444 lk
Mõrsjapärg: jutustusi ja mälestusi. Göteborg: Orto, 1951, 315 lk
Talupoja laul: jutustusi ja mälestusi. Göteborg: Orto, 1953, 302 lk
Minu album: aja- ja eluloolisi lehekülgi. Toronto: Orto, 1960, 238 lk
Meie vanad. Mu kodumaa vaene…: 1942-1961. Tartu: Ilmamaa, 2002, 301 lk

Varia
Martin Luter: [usupuhastuse tuleku 400 a. mälestuspäevaks: 1524-1924]. Tartu: Usupuhastuse juubeli kirjandusline kommisjon, 1924, 80 lk
Lõunamaale: reisikirjeldused. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1925, 151 lk
Elawad söed: lühikesi kõnelusi ja palweid koolile ja kodule. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1932, 168 lk
Tulge vee juurde: lühikõnelusi ja jutlusi Jumala tõdede järele janunevale südamele. Toronto: Orto, 1961, 280 lk
Õhtu ajal on valgus. Koost. H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2013, 431 lk
Minu Karula album: aja- ja eluloolisi lehekülgi. [Jaan Lattiku mälestusteraamatus “Minu album” (kirjastus “Orto”, Toronto 1960) antud õpetuse ja soovituse järgi buketiks sidunud Toivo Kotov] Karula: T. Kotov, 2018, 76 lk