Jakob Liiv
Jakob Liiv (28.II 1859–17.I 1938), eesti luuleklassiku Juhan Liivi vanem vend, oli luuletaja, näitekirjanik ja prosaist.
Ta sündis Tartumaal Alatskivi vallas, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis ning sooritas 1879.a Tartus Hollmanni seminaris algkooliõpetaja eksami. Seejärel töötas ta pikka aega õpetajana, kõige kauem Lääne-Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas Triigi-Avispea koolis. Seal kujunes ta regiooni seltsielu väljapaistvaks tegelaseks ning koondas enda ümber kirjamehi, kes lähikonnas pikemat või lühemat aega elasid (tuntud kui „Väike-Maarja parnass“). 1901.a loobus ta koolitööst ja pidas Väike Maarja alevikus raamatukauplust, 1913.a asus elama Rakvere linna, kus töötas mitu aastat pangas kassapidajana ja toimetas mõnda aega kohalikku ajalehte. Kuuludes 1917.a asutatud Eesti Tööerakonda, oli ta Eesti Vabariigi algusaastail 1919–1921 Rakvere linnapea. Pärast seda töötas kuni 1926.a pensionile minekuni Rakveres algkooliõpetajana ja osales aktiivselt linna kultuurielus, olles muuhulgas üks Rakvere teatri loomise ja ehitamise algatajaid. Ta suri Rakveres 1938.a.
Huvi lugemise ja luuletamise vastu tekkis Jakob Liivil Kodavere koolis, kus tänu õpetajale valitses kirjanduslembene ja ühtlasi eesti rahvuslik vaim. 1880. aastate algul hakkas temalt ilmuma luuletusi ajakirjanduses, 1886.a avaldas ta oma esimese luulekogu „Viru kannel“, millele järgnesid sajandi lõpul veel kolm lüürikakogu ja eraldi raamatutena paar pikemat eepilist poeemi (nn lugulaulu). Viimastest on tuntum „Kõrbelõvi“ (1898), mis põhineb araabia ainesel ja kujutab allegooriliselt eesti rahvusliku liikumise kahe vastandliku suuna ja juhi omavahelist võitlust. Suurt osa tema tollasest luuleloomingust koondas väljaanne „Jakob Liivi kirjatööd I–II “ (1909–1910), mida täiendas veel valikkogu „Lüürilised laulud“ (1929). Vanas eas kirjutatud luuletused avaldas Liiv kogus „Päikese veerul“ (1938). Tema hilisloomingut esindab ka Piibli motiividele üles ehitatud poeem „Revolutsioon“ (I 1927, II 1937).
Jakob Liivi varasemate luuletuste teemadeks on järelromantikale omaselt peamiselt kodu, loodus ja armastus, häälestus on valdavalt igatsev ja nukker. Ta küpsema ea luule peegeldab rohkem oma aja reaalsust, eeskätt probleeme, mis seotud tsaarivalitsuse venestuspoliitikaga. Autori isikupärasem esituslaad on ratsionaalse eepilise kallakuga ja sageli allegooriline. Mõtisklevat, elufilosoofilist hoiakut on ka ta hilisemas loodusluules. Emotsionaalsemad on pildid Peipsi järve äärsetest lapsepõlvemaastikest. Liivi luulekeel on üsna ladus ja värsitehniliselt viimistletud; temast sai soneti vormi tähtsamaid viljelejaid varasema järgu eesti luules.
Jakob Liiv oli viljakas näitekirjanik: koos lastenäidendite ja käsikirja jäänud tekstidega ulatub tema draamalooming 20 teoseni. Esiknäidend „Tühjale maale“, mille teemaks on talupoegade väljarändamine Eestist, valmis 1880. aastate lõpul. Ent nii see kui teised ta tähtsamad näidendid, nagu ajalooline värssdraama „Ordumeister“ ja satiiriline külakomöödia „Kolmat aega vallavanem“, ilmusid tsensuuri tõttu trükist tunduvalt hiljem, mis vähendas nende värskust ja piiras etendamist. Veel kirjutas Jakob Liiv elulise ainestikuga, ent teostuselt vähenõudlikku lühiproosat, mis koondatuna ilmus kolmeosalises kogumikus „Vihud“ (1901–1908). Tähelepanuväärsem on tema hilisem , memuaarset laadi proosa: jutukogu „Mälestusi lühijuttudes“ (1938) ja eriti autobiograafia „Elu ja mälestusi“ (1936; uusväljaanne 2008).
E. S.
Raamatud eesti keeles
Luule
Wiru-Kannel. I. jagu. Luuletanud Jakob Liiw. Tallinn: M. Leppik, 1886, 54 lk.
Wiru-Kannel. II. anne. Jakob Liiw’i laulud. Rakvere: N. Erna, 1891. 102 lk.
Leina-lilled. Kimbuks köitnud Jakob Liiw. Jurjev: 1894, 15 lk.
Kõrbelõwi. Luuletanud Jakob Liiw. Jurjev: Postimees, 1898, 62 lk.
Wiru-Kandle III. anne. Jakob Liiw’i Laulud. Tallinn: Uus Aeg, 1900, 83 lk.
Püha kuju. Jakob Liiwi lugulaul. Tallinn: G. Pihlakas, 1900, 32 lk.
Waimude org. Jakob Liiwi luulelugu. Tallinn: 1906, 15 lk.
Jakob Liiw’i kirjatööd. I. anne, Laulud. Tallinn: 1906, 250 lk.
Jakob Liiw’i kirjatööd. II. anne, Lugulaulud. Tallinn: 1910, 296 lk. [2. trükk: Tallinn: 1918.]
Revolutsioon. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 63 lk.
Lüürilised laulud. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 367 lk.
Päikese veerul. Rakvere: J. Liiv, 1933, 80 lk.
Revolutsioon. II. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 108 lk.
Näidendid
Õnne otsijad. Wiie järguline näitemäng. Rakvere: N. Erna, 1901, 64 lk.
Musti lell ehk Isand Kibe kimbatus. Naljamäng kahes waatuses. Rakvere: N. Erna, 1901, 48 lk.
Kolmat aega wallawanem. Wiiejärguline näitemäng. Jurjev 1904. 64 lk. [2., muudetud trükk: Kolmat aega wallavanem: Rahwatükk kolmes waatuses. Viljandi: H. Leoke, 1914, 74 lk.]
Halastaja õde. Neljajärguline näitemäng. Jurjev: 1904, 80 lk.
Ordumeister. Jakob Liiwi wiiejärguline kurbmäng. Jurjev: J. Liiv, 1905, 123 lk.
Pahased naabrid. Jakob Liiw’i kolmejärguline näitemäng Johan Liiwi sellesama nimelise jutukese ainetel. Väike-Maarja: J. Liiv, 1906, 40 lk.
Tühjale maale. Jakob Liiw’i wiiejärguline näitemäng. Tartu: Hermann, 1910, 87 lk.
Pilved. Lõbumäng kolmes waatuses. Viljandi: H. Leoke, 1912, 67 lk.
Ware. Neljawaatusline kurbmäng. Viljandi: H. Leoke, 1913, 79 lk.
Obligatsioon. Draama 3 järgus. Tallinn: 1921, 95 lk.
Marjulised. Ühejärguline laste näidend. Tallinn: Kool, 1922, 32 lk.
Ust, õue!. Kolmewaatuseline näidend lastele. Tallinn: Kool, 1922, 71 lk.
Kullaketrajad. Kahejärguline lastenäidend. Tallinn: T. Mutsu, 1924, 49 lk.
Omad vitsad. Tartu: Sõnavara, 1925, 48 lk.
Ülemiste haldjas. Dramaatiline luulelugu vabaduse sõjapäevilt. Rakvere: 1931, 60 lk.
Lühiproosa
Musti lell. Jakob Liiw’i jutustus. Rakvere: N. Erna, 1899, 58 lk.
Puujala Mats. Jakob Liiw’i jutustus. Rakvere: N. Erna, 1899, 77 lk.
Wihud, I. parmas. Kodumaa nurmedelt põiminud Jakob Liiw. Rakvere: N. Erna, 1901, 140 lk.
Wihud, II. parmas. Rakvere: N. Erna, 1903, 132 lk.
Wihud, III. parmas. Tallinn: G. Pihlakas, 1908, 230 lk.
Mälestusi lühijuttudes. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 218 lk.
Mälestused
Elu ja mälestusi. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 262 lk. [2. trükk: Tartu: Ilmamaa, 2016 (saatesõna Hando Runnel).]
Valitud teosed
Valitud teosed. Koostanud [ja eessõna] Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 407 lk.
