Käbi Laretei

Käbi Alma Laretei (14. VII 1922 – 31. X 2014. Stockholm) oli Rootsis elanud eesti-päritolu pianist ja prosaist, kes kirjutas rootsi keeles, ent keskendus oma loomingus palju Eesti-juurtele.

Ta sündis diplomaat Heinrich Laretei perekonnas Tartus. Alustas muusikaõpinguid Tallinna konservatooriumis, alates 1940. aastast jäi pagulasena elama Rootsi oma vanemate juurde. Rootsis võttis ta muusika alal eratunde, seejärel jätkas õpinguid Šveitsis, kus lõpetas Baseli konservatooriumi 1947. aastal. Kontserttegevust alustas 1946. aastal Stockholmis, saavutades rahvusvahelise tuntuse pianistina. Aastail 1959-1969 oli ta abielus Rootsi filmirežissöör Ingmar Bergmaniga, kelle filmides tegi nii muusikalist kaastööd („Sügissonaat“, 1978) kui ka mängis väiksemaid rolle („Fanny ja Aleksander“, 1982). Ta oli ka Rootsi Kirjanike Liidu liige. Suri Stockholmis.

1970. aastal alustas ta kirjanikutegevust Rootsi ajakirjanduses, kirjutades algul lühijutte, mis hiljem ilmusid raamatuna “Vem spelar jag för?” ( „Kellele ma mängin?“). See raamat saigi Käbi Laretei ilukirjanduslikuks debüütteoseks.

Peamine teema Laretei teostes on pagulus ja juurte otsimine, identiteet, samuti mälestused ennesõjaaegsest Eestist. Tema teostest kumab läbi muusikale ja filmile omaseid kompositsioonivõtteid. Üks teema, mida ta oma autobiograafilistes teostes käsitleb, on kunstniku kutsumus ja vabadus, kunstikirg. Siin võib näha ka Ingmar Bergmani inspireerivat mõju. Ajaloo traagilised sündmused, mis mõjutasid Käbi Laretei isiklikku elu, peegeldusid püsivalt tema kirjandusteostes.

Enamik Käbi Laretei loomingust on eesti keelde tõlgitud.

A. Mv.

Raamatud rootsi keeles

Vem spelar jag för?. Stockholm: Bonnier, 1970, 136 pp.
En bit jord. Stockholm: Bonnier, 1970, 258 pp.
Tulpanträdet. Stockholm: Bonnier, 1983, 186 lk.
Virvlar och spår. Stockholm: Bonnier, 1987, 165 lk.
En förlorad klang. Stockholm: Bonnier, 1991, 258 lk.
Såsom i en översättning. Teman med variationer. Stockholm: Bonnier, 2004, 382 lk.
Vart tog all denna kärlek vägen?. Stockholm: Norstedts, 2009, 117 lk. [2nd ed: 2010.]
Toner och passioner = Ludus tonalis. Stockholm: Norstedts, 2010, 201 lk.

Raamatud eesti keeles

Peotäis mulda, lapike maad. Tõlkinud Anu Saluäär, Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1989, 173 lk. [‘En bit jord’. Kordustrükk: 1995.]
Mineviku heli. Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1992, 141 lk. [‘En förlorad klang’. Kordustrükk: 1995.]
Seal kodus – siin võõrsil; Peotäis mulda, lapike maad; Mineviku heli. Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn: Kupar, 1995, 445 lk.
Eksiil. Intervjuu Urmas Otile; Kellele ma mängin?; Keerised ja jäljed. Tõlkinud Irja Kiisküla ja Anu Saluäär. Tallinn: SE & JS, 1997, 290 lk.
Tulbipuu. Tõlkinud Maimu Evéguoz-Laretei ja Jüri Reinvere. Tallinn: Kunst, 1997, 195 lk. [‘Tulpanträdet’.]
Vihmapiisad ja kuupaiste. Esseed muusikast. Tõlkinud Anu Saluäär, Kristi Sinka ja Kristiina Tedremaa. Autoriseeritud tõlke toimetaja Anu Saluäär. Tallinn: SE & JS, 2002, 239 lk. [Kordustrükk: 2005].
Keerised & jäljed. Kogutud proosa. Tallinn: SE & JS, 2003, 830 lk.
Otsekui tõlkes. Teema variatsioonidega. Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn: Tänapäev, 2005, 375 lk. [‘Såsom i en översättning. Teman med variationer’.]
Kuhu kadus kõik see armastus?. Ingmari kirjad Käbile aastaist 1957–2001. Päevik. Taskukalender. Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn: SE & JS, 2008, 215 lk. [‘Vart tog all denna kärlek vägen?’.]
Ludus tonalis. Kirg. Tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn: SE & JS, 2010, 213 lk. [‘Toner och passioner = Ludus tonalis’.]
Okas ja Käbi. Tallinn: SE&JS, 2012, 127 lk.
Mahagonipuust tiibklaver. Koostanud Sirje Endre, tõlkinud Anu Saluäär. Tallinn: SE&JS, 2015, 173 lk.