Mairi Laurik

Mairi Laurik (kodanikunimega Mairi Tempel, sündinud 9. VII 1979) on ulmekirjanik.

Laurik on sündinud ja kasvanud Mulgimaal ning lõpetanud 1997. aastal Karksi-Nuia Gümnaasiumi. 2020. aastal lõpetas Laurik Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe infokorralduse eriala cum laude. 2019. aastast alates töötab Mairi Laurik Tartu Linnaraamatukogus. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige 2017. aastast.

Laurik alustas kirjanduslike katsetustega teismelisena, kirjutades nii lastejutte kui luuletusi. Lauriku ulmejutte hakkas avaldama 2011. aastal asutatud ulmeajakiri Reaktor. 2015. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistlusel märgiti ära Lauriku teos „Süsteem“, mis 2016. aastal avaldati raamatuna. Tegemist on postapokalüptilise ulmeteosega, mille peamised tegevusliinid hargnevad kauges tulevikus Tartus ja Emajõe luhtadel.

2017. aastal ilmus Laurikult teos „Novembriöö kirjad“, mille tegevus toimub põhja-Eesti praeguse väikelinna Tamsalu kohale kerkinud hiiglaslikus nanotehnoloogilises tehaselinnas. See raamat pälvis kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel teise koha.

2016. aastal võitis Laurik Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorteromaani võistlusel esikoha teosega „Mina olen Surm“. Raamatu kohta on arvustuses öeldud, et see paneb elu üle järele mõtlema, kuid ei võta eluisu ära. 2021. aastal ilmunud romaan „On aeg!“ on romaani „Mina olen Surm“ järjeks. Laurikule südamelähedase apokalüpsise-temaatikaga jätkab ka noorteromaan „Grathelia. Me jäime ellu” (2024), mille tegelased ootavad tulevikus kaugel inimeste koloniseeritud planeedil hiidmeteoriidi põhjustatavat võimalikku maailmalõppu.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Mina olen Surm. Tallinn: Tänapäev, 2016. 223 lk.
Süsteem. Tartu: Fantaasia, 2016. 344 lk.
Novembriöö kirjad. Tallinn: Tänapäev, 2017. 236 lk.
On aeg!. Tallinn: Tänapäev, 2021. 166 lk.
Grathelia. Me jäime ellu. Järelsõna Jüri Kallas. Tartu: Lummur, 2024. 357 lk.