Oskar Luts

Oskar Luts (7. I 1887 / 26. XII 1886 – 23. III 1953) oli prosaist ja näitekirjanik. Tema romaan “Kevade” (1912-1913) on kujunenud üheks eesti kultuuri tüvitekstiks, mis on ka rahva hulgas jätkuvalt armastatud.

Luts sündis Tartumaal Palamuse kihelkonnas Järvepera külas puu- ja kingsepa pojana. Õppis Änkküla külakoolis, Palamuse kihelkonnakoolis ja Tartu Reaalkoolis. 1903. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus Alvil Hirschfeldti apteegis, kust 1905 vallandati apteekrite streigis osalemise tõttu. 1905-1907 töötas apteekriõpilasena Narvas ja taas Tartus ning pärast 1907. aastal apteekriabilise eksami sooritamist Tallinnas. Apteegitööga jätkas ka 1909-1911 Peterburis sõjaväes olles ning 1911-1914 Tartu Ülikoolis farmaatsiat õppides. Tartu Ülikooli Luts ei lõpetanud, I Maailmasõja puhkedes Luts mobiliseeriti ning temast sai sõjaväefarmatseut Pihkvas, Varssavis, Daugavpilsis, Vilniuses ning pikemat aega 1915-1918 Vitebskis, kus ta ka abiellus valgevene-poola päritolu Valentina Krivitskajaga ning sai poja. Perekond tuli 1918 Tartusse, kus Luts töötas taas apteegis, Tartu Ülikooli raamatukogus ning proovis ka raamatupoodi pidada. Alates 1922. aastast oli Luts kutseline kirjanik, samast aastast Kirjanike Liidu liige. 1936. aastast kuni surmani elas oma majas Riia tänaval. 1945 sai temast esimene Eesti NSV rahvakirjanik, 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni. Suri Tartus, kuhu on ka maetud.

1907 ilmus Postimehes Th. Oskary nime all esimene Lutsu kirjanduslik tekst – luuletus “Elu”. Samal aastal alustas vanemate talus Rakkes romaani “Kevade” kallal töötamist. Peagi Luts loobus luule kirjutamisest ning keskendus proosale, hakates 1908. aastast avaldama följetone ja jutustusi. “Kevade” esimese osa lükkasid tagasi neli kirjastust, lõpuks ilmus see Lutsu enda kulu ja kirjadega. Esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, ent “Kevade” osutus populaarseks lugejate seas. Luts ei pidanud oma “Kevade” lugejatena silmas lapsi, ent romaan võitis sellest hoolimata ka noorukite poolehoiu. Tänini on “Kevade” Eesti koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas; selle romaaniga tegeldakse juba algklassides.

“Kevade” jutustab koolilastest (peamiselt poistest) eelmise sajandivahetuse eesti koolis ning on mõnevõrra autobiograafiline. Rahva hulgas on “Kevade” populaarne tänini vaimukana püsinud huumori ning sooja kaasaelamise tõttu oma koloriitsetele peategelastele. Mitmed “Kevade” karakterid – Toots, Arno, Kiir, Tõnisson, Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on eestlaste jaoks hakanud tähistama rahvuslikke arhetüüpe. Mitmed raamatu laused on muutunud eesti keeles käibefraasideks; raamatu esimene lause “Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud” on eestlaste jaoks ilmselt kõige tuntum lause eesti kirjanduses. “Kevadet” on korduvalt eesti teatrites lavastatud. Selle järgi vändati ka samanimeline väga populaarne mängufilm (1969, lavastaja Arvo Kruusement), mis kuulutati 2012. aastal ajalehe Postimees rahvahääletusel eesti sajandi filmiks.

Romaanile “Kevade” järgnes “Suvi” (1918-1919), mis vaatleb samu karaktereid noorte täiskasvanutena. Ka see teos on jäänud eesti kirjandusklassikasse (nagu ka selle järgi 1976. aastal vändatud film Eesti kinoklassikasse). 1938 ilmus ka “Sügise” esimene osa, mis ent sedavõrd sooja vastuvõttu ei leidnud. “Sügise” teine osa ilmus alles aastal 1988 ning on mõnede kirjandusteadlaste hinnangul esimesest huviväärsem. On teada, et Luts alustas ka “Talve” kirjutamist. 1994. aastal ilmus küll romaan “Talve”, ent selle autorsus põhjustas palju poleemikat. Kirjandusteadlaste enamiku arvates on Lutsu originaalloomingut selles vähe.

Lutsu kirjutatust osutusid veel menukaks tema följetonid ja näidendid “Kapsapea” (1912), “Paunvere” (1913) ja “Ärimehed” (1913). Lutsu loomingust on kestvat kõnekust ilmutanud veel mitmed linna agulielu kujutavad realistlikud jutustused, eriti “Tagahoovis” (1933), mida on samuti korduvalt lavastatud. Võrreldes “Kevade” ja “Suvega” on agulijutustused toonilt süngemad. Eesti lastekirjanduse klassikasse kuulub Lutsu kunstmuinasjutt “Nukitsamees” (1920). Sellest on samuti lavastatud populaarne muusikafilm (1981), mille mõned fraasid ja laulud (muusika autoriks Olav Ehala, sõnad Juhan Viidingult) on muutunud osaks rahvalikust folkloorist.

1930-1941 avaldas Luts 13 köites oma mälestused, millest eriti esimesed viis köidet leidsid samuti lugejate poolehoiu. 1980. aastatel, enne Eesti taasiseseisvumist muutusid Lutsu mälestused taas populaarseks, kui neist hakati avaldama kordustrükke.

Lutsu teoste jätkuva populaarsuse ja kirjanduslikus kaanonis püsimise üheks põhjuseks on tema keel, mis on ühelt poolt spontaanne, vaimukas ja rahvalik, teisalt omapärane, innovatiivne ja mänguline. Luts kasutas oma loomingus kummalisi, senikuulmata sõnu ja keelendeid, mida mõnikord ilmselt ise välja mõtles, ent mis mõjuvad loomulikult ja on sestpeale eesti keeles kodunenud. Lutsu iseloomulik ning dialoogideks sobilik keel on aidanud kaasa ka tema loomingu efektiivsusele teatris ja filmilinal.

Oskar Luts tõlkis vene keelest Nikolai Gogoli “Revidendi” (pealkirja all “Rewisor”, koos Ants Simmiga, 1916) ning Aleksander Kuprini teoseid. Lutsu noorem vend Theodor Luts oli üks eesti esimesi professionaalseid filmioperaatoreid ja filmirežissööre. Ta oli ka “Kevade” peategelasest Tootsist rääkiva mängufilmi “Vahva sõdur Joosep Toots” (1930) lavastajaks ning operaatoriks, film ent ei ole säilinud.

Oskar Lutsule on 1954. aastal püstitatud hauamonument (autorid Martin Saks ja Endel Taniloo). 1987 aastal (kirjaniku sajandal sünniaastapäeval) püstitati talle Tartusse Emajõe äärde mälestussammas (autor Aulin Rimm, arhitekt Allan Murdmaa). Tema nime kannavad Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (1987. aastast) ja Oskar Lutsu tänav Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis O. Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem Näituse tänav. 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu Riia tänava kodumajas kirjaniku majamuuseum, 1987. aastast Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Palamusel. Alates 1987. aastast antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kewade. Pildikesed koolipõlwest. 1. Tartu: [O. Luts], 1912, 159 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37570. Järgnevad trükid: 1919, 1920, 1935, 1937, 1949, 1943, 1947, 1948, 1954, 1958, 1959, 1965, 1968, 1970, 1980, 1982, 1986, 1999, 2006, 2008, 2019, 2025.]
Kewade: Pildikesed koolipõlwest. 2. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 211 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37576. Järgnevad trükid: 1919, 1920, 1937, 1949, 1943, 1947, 1948, 1954, 1958, 1959, 1965, 1968, 1970, 1982, 1986, 1999, 2006, 2008, 2019, 2025.]
Kirjutatud on…. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 186 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37577. Edaspidi ilmus pealkirja all ‘Soo‘: 1920, 1938, 1944, 1953, 2020.]
Suvi. I: pildikesed noorpõlvest: (Kevade järg). Tartu: Noor-Eesti, 1918, 224 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1922, 1937, 1951 (1), 1954, 1965, 1970, 1987, 2001, 2019, 2024.
Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37578.]
Suvi. II: pildikesed noorpõlvest. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 196 lk. [Järgnevad trükid: 1920, 1922, 1937, 1954, 1965, 1970, 1987, 2001, 2019, 2024.]
Iiling. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 235 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 1952, 2008.]
Udu. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 271 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1954.]
Pankrot. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 192 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 1954.]
Sügis. Tootsi lugude järg. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 218 lk. [Järgnevad trükid (‘Sügis’ I-II): 1988, 1989, 2001, 2019.]
Sügis. I-II. Tootsi-lugude järg. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 285 lk. [Järgnevad trükid: 1988, 1989, 2001, 2019.]

Lühiproosa
Kirjad Maariale. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 83 lk. [Järgnevad trükid: 1923, 1938, 1987, 2008.]
Karavaan. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 106 lk. [Järgnevad trükid: 1938, 2008.]
Nukitsamees: Inderlinnile jutustatud muinasjutt. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 67 lk. [Järgnevad trükid: 1945, 1957, 1973, 1974, 1986, 1987, 1997, 2004, 2007, 2014, 2021, 2025.]
Inderlin. Reisiwested. Tallinn: Varrak, 1920, 46 lk. [Järgnevad trükid: 1987, 2001, 2008.]
Harald tegutseb. Novell. Tartu: Odamees, 1921, 67 lk. [Järgnevad trükid: 1938, 2008.]
Tootsi pulm. Pildikesed lähemast minevikust. Tallinn: Varrak, 1921, 154 lk. [Järgnevad trükid (‘Tootsi pulm; Argipäev’): 1938, 1956, 1975, 1987, 2002, 2019.]
Vähkmann ja Ko, ehk, Majanduslik tõus. Tahab olla följeton, Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1922, 150 lk.
Andrese elukäik. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 122 lk. [Järgnevad trükid: 1936, 1938, 1947, 1952, 2008.]
Kirjamapp. Följetonid. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 116 lk. [Sisu: Kirjamapp ; Partei ; Võidulaenu pilet ; Pliuhkam laulupeol ; Sirgasmäe omad Tartu näitusel ; Liikumine ja liikumisabinõud ; Murtud nummer ; Pidu ; Kunstnik ; Plastika ; Maskide tants.]
Äripäev. Pildikesed Paunverest. Tartu: Odamees/Carl Sarap, 1924, 115 lk. [Järgnevad trükid: 1938, (‘Tootsi pulm; Argipäev’): 1938, 1956, 1975, 1987, 2002, e-raamat: 2012.]
Tulilill. Veste. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1924, 116 lk.
Ants Lintner. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 102 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 2009.]
Olga Nukrus. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 130 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 1952, 2009.]
Õpilane Valter. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 141 lk. [Järgnevad trükid: 1938, 1947, 1952.]
Vana kübar. [Följetonid.] Tartu: Noor-Eesti, 1927, 274 lk.
Kuidas elate?. Novelletid – följetonid. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 199 lk. [Sisu: Ühe naise kiri ; Mäng ; Üks juhtum ; Kuidas elate? ; Juula Pott ja August Koolon ; Rõõm ; Tusane sõber ; Rahe ; Kiri Elvast ; Samuel Pliuhkam ; Suvila ; Juubeli-kõne ; Koduvein ; Kas olete lugenud? ; Auto nr. 87 ; Võõrsil ; Jaanilaupäeva õhtu juhtumusi.]
Avasilmi. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 132 lk.
Tagahoovis. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 187 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1954, 1969, 2007, 2024.]
Tuulesellid. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 169 lk. [Järgmine trükk: 1953.]
Vaikne nurgake. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 159 lk. [Järgnevad trükid: 1947, 1953, 2008, 2009.]
Väino Lehtmetsa noorpõlv. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 102 lk. [Järgnevad trükid: 1947, 1952.]
Maa ja linn. Kaks muistset lugu. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 127 lk.
Vanasti. Tartu: Postimees, 1941, 96 lk. [Sisu: ‘Tõlkijad’, ‘Arstiabi’.]
Jüri Pügal. Jutustus. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 212 lk.
Jutustused. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 443 lk. [Sisu: ‘Andrese elukäik’, ‘Õpilane Valter’, ‘Väino Lehtmetsa noorpõlv’, ‘Esimesed sammud’.]
Lastejutud. Koostanud ja järelsõna: Meelik Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 109 lk. [Sisu: ‘Inderlin’, ‘Nukitsamees’, ‘Lauka poiste ootamatu teekond’, ‘Parbu-jutt’, ‘Mälestusi koolipõlvest’, ‘Minu esimene tööpõld’, ‘Ebausk’.]
Rõõm. Vesteid. Koostaja: M. Kustavus. Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 269 lk. [Sisu: Kuidas elate?: Kuidas elate?; Vana kübar; Jutt viiest väikesest pakikesest; See, kes ruttas; Tusane sõber; Rõõm; Ülekohus; Partei; Murtud number; Mugelmann teeb suurt poliitikat; Kirjamapp; Valge pintsak; Moodne reisikirjeldus; Plastika; Pungad; Tubakas; Suvila; Koduvein; Elukallidus; Suvitamine; Väljasõit rohelisse. Tark isand: Tark isand; Härra K.M.Uhhuu oli haige; Härra K.M.Uhhuu kui kirjanik; Härra K.M.Uhhuu tantsib; Härra Karl Martin Uhhuu tegutseb; Härra K.M.Uhhuu majas käisid külalised. Sirgasmäe omad: Võidulaenu pilet; Pliuhkam laulupeol; Sirgasmäe omad Tartu näitusel; Sirgasmäe omade uuem teekond; Saamuel Pliuhkam Tartu näitusel; Rahe. Kas olete lugenud?: Kas olete lugenud?; Kuidas kirjanikud kirjutavad; Raamat.]
Uusi pildikesi Kevadest. Eessõna: Eerik Teder. Tallinn: Olion, 1995, 190 lk. [Sisu: ‘Haruldane külaline’, ‘Raamatuköitmine’, ‘Kalapüük ja lõkketuli’, ‘Lahkumine koolist’.]
Ühe naise kiri : valik novelle ja lühipalu. Koostanud ja eessõna: Aivar Kull. Tartu: Ilmamaa, 2020, 142 lk.
Vana kübar ja teisi följetone. Tallinn: Sinisukk, 2024, 567 lk.

Näidendid
Kapsapia: nali ühes vaatuses. Tartu: Vanemuise näitelava, 1912, 34 lk. [Järgnevad trükid: 1913, 1919, 1927, 193?, 1939, 1967, 1986, 2008, 2015, 2024.]
Ärimehed. Pilkenali ühes waatuses. Tartu: O. Luts, 1913, 64 lk. [Järgnevad trükid: 1915, 1920, 1939, 1967, 2009.]
Paunwere: lustmäng kolmes waatuses. Tartu: Postimees, 1913, 82 lk. [Järgnevad trükid: 1915, 1923, 1939, 1967.]
Pärijad: nali ühes waatuses. Tartu: 1913, 40 lk. [Järgnevad trükid: 1915, 1920, 1939, 1967.]
Laul õnnest. Draama kolmes waatuses. Tartu: 1913, 133 lk. [Järgnevad trükid: 1923, 1967]
Mahajäetud maja. Dramatiline kavand. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 30 lk. [Järgnevad trükid: 1927, 1967]
Sinihallik: muinasjutt ühes waatuses. Tartu: Vanemuise näitelava, 1916, 16 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1923, 1967.]
Ülemiste vanake. Muinasjutt. Tartu: Vanemuise näitelava, 1916, 13 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1922, 1967, 1969.]
Arusaamatu lugu: Nali ühes vaatuses. Tartu: Vanemuise näitelava, 1916, 23 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1922.]
Wiimne pidu. Näidend ühes waatuses. Tartu: Vanemuise näitelava, 1916, 12 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1923.]
Soo-tuluke: muinasjutt kolmes pildis. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 32 lk. [Järgmine trükk: 1967.]
Onu paremad päevad. Nali ühes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 29 lk. [Järgnevad trükid: 1922, 1967.]
Nukitsamees: muinasjutt lastele neljas pildis. Tallinnas: T. Mutsu, [192-?], 79 lk. [Järgnevad trükid: 1923.]
Kalevi kojutulek. Pildike Eesti vabaduse ajaloost. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 31 lk. [Järgnevad trükid: 1919, 1922, 1939, 1967.]
Valimised. Näidend 1 vaatuses. Tartu: Tapper, 1928, 23 lk. [Järgnevad trükid: 1967, 2015.]
Tootsi lood. Näitelavale toonud O. Luts. Tallinnas: T. Mutsu, 1929, 79 lk.
Harald teotseb: näidend 3 vaatuses. Tartu: A. Reinholdi raamatukauplus, 1929, 54 lk.
Sirgasmäe. Näidend ühes vaatuses. Tartu: Eesti Karskusliit, 1931, 15 lk.
Pastlad. Näidend ühes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 35 lk.

Mälestused, päevikud
Mälestusi. 1. Vanad teerajad. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 166 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1946, 1959, 1982, 1996.]
Mälestusi. 2. Talvised teed. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 203 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1946, 1954, 1959, 1982, 1996.]
Mälestusi. 3. Läbi tuule ja vee. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 195 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1946, 1959, 1982, 1997.]
Mälestusi. 4. Vaadeldes rändavaid pilvi. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 244 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1946, 1960, 1984, 1997.]
Mälestusi. 5. Kuldsete lehtede all. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 308 lk. [Järgnevad trükid: 1940, 1946, 1960, 1984, 1998.]
Mälestusi. 6. Ladina köök. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 184 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1965, 1998, 2010.]
Mälestusi. 7. Kuningakübar. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 273 lk. [Järgnevad trükid: 1965, 1999, 2010.]
Mälestusi. 8. 1911-1914. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 175 lk. [Järgnevad trükid: 1965, 1999.]
Mälestusi. 9. 1914-1915: tagala. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 152 lk. [Järgnev trükk: 2000.]
Mälestusi. 10. Która godzina?. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 161 lk. [Järgnev trükk: 2000.]
Mälestusi. 11. Punane kuma. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 177 lk. [Järgnev trükk: 2000.]
Mälestusi. 12. Sõjarändur. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 196 lk. [Järgnev trükk: 2001.]
Mälestusi. 13. Pikem peatus. Tartu: Postimees, 1941, 215 lk. [Järgnev trükk: 2001.]
Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II). Koostanud ja kommenteerinud Meelik Kahu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise Selts, 1996, 83 lk.
Viimane päevik: 1944-1952. Eessõna: Juhan Peegel. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Virgela, 1996, 60 lk.

Kogutud teosed 1937-1940
Kogutud teosed. 1. anne. Kevade. I. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 195 lk.
Kogutud teosed. 2. anne. Kevade. II. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 282 lk.
Kogutud teosed. 3. anne. Suvi. I. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 268 lk.
Kogutud teosed. 4. anne. Suvi. II. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 266 lk.
Kogutud teosed. 5. anne: Tootsi pulm; Argipäev. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 368 lk.
Kogutud teosed. 6. anne: Jutustused. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 255 lk. [Sisu: ‘Kirjad Maariale’, ‘Karavan’, ‘Harald teotseb’.]
Kogutud teosed. 7. anne: Andrese elukäik; Õpilane Valter. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 339 lk.
Kogutud teosed. 8. anne: Olga Nukrus; Ants Lintner. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 274 lk.
Kogutud teosed. 9. anne: Jutustused. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 286 lk. [Sisu: ‘Tuulesellid’, ‘Insener’, ‘Kingsepad’, ‘Ühe naise kiri’, ‘Üks juhtum’, ‘Lõpp’.]
Kogutud teosed. 10. anne: Tagahoovis. Jutustus. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 281 lk.
Kogutud teosed. 12. anne: Soo. Romaan. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 228 lk.
Kogutud teosed. 13. anne: Iiling. Romaan. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 311 lk.
Kogutud teosed. 14. anne: Udu. Romaan. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 237 lk.
Kogutud teosed. 15. anne: Pankrot. Romaan. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 217 lk.
Kogutud teosed. 16. anne: Näidendid. I. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 283 lk. [Sisu: ‘Paunvere’, ‘Kapsapea’, ‘Ärimehed’, ‘Pärijad’, ‘Kalevi kojutulek’.]
Kogutud teosed. 20. anne: Följetonid. I. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 343 lk.
Kogutud teosed. 22. anne: Följetonid. III. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 254 lk.
Kogutud teosed. 23. anne: Mälestused. I. Vanad teerajad; Talvised teed. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 328 lk.
Kogutud teosed. 24. anne: Mälestused. II. Läbi tuule ja vee. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 175 lk.
Kogutud teosed. 25. anne: Mälestused. III. Vaadeldes rändavaid pilvi. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 237 lk.
Kogutud teosed. 26. anne: Mälestused. IV. Kuldsete lehtede all. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 281 lk.
Kogutud teosed. 27. anne: Mälestused. V. Ladina köök. Eessõna: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 163 lk.

Kogutud teosed 1952-1967
Teosed. 1. Jutustused. 1. Järelsõna: Heldur Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 507 lk. [Sisu: ‘Andrese elukäik’, ‘Olga Nukrus’, ‘Õpilane Valter’, ‘Väino Lehtmetsa noorpõlv’, ‘Esimesed sammud’.]
Teosed. 2. Jutustused. 2. Järelsõna: Heldur Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 455 lk. [Sisu: ‘Soo’, ‘Tuulesellid’, ‘Vaikne nurgake’.]
Teosed. 3. Jutustused. 3. Järelsõna: Heldur Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 464 lk. [Sisu: ‘Udu’, ‘Pankrot’, ‘Tagahoovis’.]
Teosed. 4. Kevade. 1.-2. osa: pildikesi koolipõlvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 336 lk.
Teosed. 5. Suvi. 1.-2.: pildikesi noorpõlvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 360 lk.
Teosed. 6. Tootsi pulm; Argipäev. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 264 lk.
Teosed. 7. Följetonid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 468 lk.
Teosed. 8. Mälestused. 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 340 lk. [Sisu: ‘Vanad teerajad’, ‘Talvised teed’, ‘Läbi tuule ja vee’.]
Teosed. 9. Mälestused. 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 328 lk. [Sisu: ‘Vaadeldes rändavaid pilvi’, ‘Kuldsete lehtede all’.]
Teosed. 10. Mälestused. 3. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 424 lk. [Sisu: ‘Ladina köök’, ‘Kuningakübar’, ‘1911-1914’.]
Teosed. 11. Näidendid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 320 lk. [Sisu: ‘Paunvere’, ‘Kapsapea’, ‘Ärimehed’, ‘Pärijad’, ‘Laul õnnest’, ‘Mahajäetud maja’, ‘Sootuluke’, ‘Siniallik’, ‘Ülemiste vanake’, ‘Onu paremad päevad’, ‘Kalevi kojutulek’, ‘Valimised’.]

Kogutud mälestused 1996-2001
Mälestused. 1. Vanad teerajad; Talvised teed. Tallinn: Olion, 1996, 253 lk.
Mälestused. 2. Läbi tuule ja vee; Vaadeldes rändavaid pilvi. Tallinn: Olion, 1997, 276 lk.
Mälestused. 3. Kuldsete lehtede all; Ladina köök. Tallinn: Olion, 1998, 303 lk.
Mälestused. 4. Kuningakübar; Mälestusi VIII. Tallinn: Olion, 1999, 292 lk.
Mälestused. 5. Tagala; Która godzina?; Punane kuma. Tallinn: Olion, 2000, 343 lk.
Mälestused. 6. Sõjarändur; Pikem peatus. Tallinn: Olion, 2001, 284 lk.

Oskar Lutsu kohta
Oskar Urgart, Paul Viiding, Karl August Hindrey, Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 41 lk. [Esmailmunud Loomingus, nr 1, 1937.]
Mälestusi Oskar Lutsust. Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 468 lk.
Juhan Karma, Eerik Teder, Palamuse ja Oskar Luts. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 72 lk. [Järgnevad trükid: 1970, 1975.]
Oskar Luts ja teater. Koostanud Heivi Pullerits. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1969, 44 lk.
Oskar Luts. Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud Küllike Tohver. Tallinn: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Eesti NSV Kultuutriministeerium, 1986, 143 lk.
Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, Tartu kirjanik Oskar Luts. Tartu: Oskar Lutsu majamuuseum, 2005, 32 lk.
Aivar Kull, Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest. Tartu: Ilmamaa, 2007, 488 lk.