Vello Lattik

Vello Lattik (15. IX 1935–30. VIII 2007) oli prosaist ja publitsist.

Vello Lattik sündis Tartus töölisperekonnas. Ta lõpetas 1961. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja ning töötas pikka aega Viljandi lähedal Viiratsis näidissovhoostehnikumis juristi, ökonomisti ja töölisena. Ta reisis palju Nõukogude Liidus, muuhulgas Kaug-Idas ja Sahhalini saarel. Tema ametite reas on perekonnaseisuaktide büroo juhataja, insener, katlamasinist, ajakirjanik, piirivalvur – elukogemus, mis jättis jälje tema realistlikesse romaanidesse ja meediamõtisklustesse.

Kirjandusse tuli Vello Lattik romaani- ja publitsistikavõistluste kaudu. Koolipoisina oli Vello Lattik teinud kaastööd ajalehtedele ja ta jätkas seda tegevust Viljandis elades. Lattiku noorsooromaan „Suudlus lumme“ ilmus 1963. aastal ajalehe Edasi järjejutuna ja 1981. aastal koos romaaniga „Babyloni tüdrukud“ osana diloogiast.

1984. aastal lõpetas Vello Lattik Moskvas Gorki-nimelise kirjandusinstituudi. Lisaks ilukirjandusele kirjutas publitsistikat, millest osa jõudis ajakirja Looming.

Vello Lattiku mahuka loomingu läbivaks teemaks on eetika, inimese kindlaksjäämine oma põhimõtetele, vastuseis oludega mugandumisele – olgu need olud kujundanud nõukogudeaegne stagnatsioonisurutis või varakapitalistlik turuühiskond. Tema romaanide tegevuspaikade hulgas on sovhoos, tapamaja, katlamaja, seakombinaat.

2003. aastal antud intervjuus on Vello Lattik öelnud: „Mingeid erilisi hingerikkusi mul avada pole ja keelega mängida ma ka ei mõista. Kordan öeldut: romaan olgu aus ajastu dokument ja romanist on seega kroonik.“ Vello Lattik jäi truuks oma tõekspidamisele, et kirjandus peab olema elutruu ning kirjanik peab isikliku mitmekülgse kogemuse toel mõistma lihtsa inimese meelt ja keelt. Stiilile ja psühholoogilisele sügavusele ta ei omistanud tähtsust.

Romaani „Kuus head inimest“ (1979) eest pälvis Vello Lattik Tammsaare nimelise kirjanduspreemia.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Pastoraal mummulisest kleidist. Tallinn: Eesti Raamat, 1978. 195 lk.
Kuus head inimest. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 173 lk.
Suudlus lumme. Babyloni tüdrukud [romaanid]. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 211 lk.
Mihklipäeval, mihklikuul. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 136 lk.
Lend Kanaari saartele. Tartu, 1990. 108 lk.
Sirge säär sukas roosas. Viljandi: Sünnimaa, 1991. 63 lk.
Laul märast tumepunasest ja mustast täkust. Tallinn: Olion, 1995. 159 lk.
Miljardär Roosi rõõmud. Tallinn: Olion, 1997. 127 lk.
Muhumaa kuumad naised. Tallinn: V. Lattik, 1999. 205 lk.
Kohtumiseni unistustes!. Viljandi: V. Lattik, 2001. 256 lk.
Omakohus. Viljandi: V. Lattik, 2002. 215 lk.

Lühiproosa
Mättalt mättale. Tallinn: Eesti Raamat, 1974. 111 lk.
Orkester: triptühhon. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 316 lk.

Näidend
Päise päeva ajal: kevad, 1988. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 45 lk.

Reisikiri
Kus sa oled, Larissa? Sahhalini päevik. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 239 lk.

Publitsistika
Olla mees meeste seas. Tallinn: Eesti Raamat, 1967. 54 lk.
Ühe lavastaja suvi [olukirjeldus Viljandi J. Gagarini nimelise Näidissovhoostehnikumi töötajatest]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 103 lk.
Üks pohlavars, üks maasikaleht ja keskele kadakaoksake [olukirjeldus]. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 67 lk.
Valitud publitsistikat. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. 192 lk.
Siis kui öö on ja uinun’d on Pariis [olukirjeldus], Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 45 lk.
Kus on, kus on vangi kodu? Helsinki, Ministry of Justice, 1999. 79 lk.
Kass ja hiired jagavad urgu. Viljandi: V. Lattik, 2000. 133 lk.
Siim, viska padruneid!: ballaad. Viljandi: V. Lattik, 2004. 80 lk.
Messias Järvamaalt: ballaad. Viljandi, V. Lattik, 2006. 80 lk.
Kasakas ja neitsi. Viiratsi: V. Lattik, 2007. 95 lk.